Igatahes oli esimene kord ka toetust taotleda, sest kevadine jäi nii taotlusvoorude vahele, et polnud kuskilt abi saada. Õnneks vähemalt lennu maksis kool kinni. Nüüd aga klappisid nii mobiilsustoetuse kui kristjanjaagu voorud ja esimesele kinnituse – ehkki mitte täielikult taotletud mahus – sain. Nüüd tuleb detsembrini küüsi närida ja loota, et enne reisu kuskilt mõni tõbi külge ei hakka. Ja pärast seda on küll vist paariks aastaks reisiisu täis, 12 kuu sisse 3 reisu (arvestades mullust Norra visiiti kah), läheb juba paljuks.
Kodumaareise sel aastal aga napib, pole lihtsalt mahti eriti uidata, reeglina on ikka asjalikud sõidud, vahel harva ka mõne kõrvalpõikega Peipsi äärde vms. Pärnusse polegi jõudnud ja lõunas sai vaid kevadise kirjutamislaagriga seoses käia.
_____
Korraldajad avaldasid viimaks ajakava. Pidi tulema oktoobri keskel, tuli novembris.
Sain viimaks kohale ja osaletud-esinetud, tulemus nii ja naa. Võin rahul olla, et a) katsetasin teistest erinevat ettekandevormi ja b) ei lugenud teksti maha (erinevalt valdavast osast teistest) ning c) suutsin suhelda ja oma teemat jagada ka väljaspool esinemist, ühtlasi uusi kontakte ja mõtteid. Nihu läks a) püüdes kõik teemad ühte põimida, ei mahtunud kõik ettekandesse ära (õnneks olin ka seda võimalust arvestanud ja vähem olulise lõppu jätnud, et sellest vajadusel loobuda), b) taas kord pidevalt üsna magamata ja see avaldab võõrkeele- ning esinemisoskusele kohe mõju.
Hästi nunnu oli näha ringi siblimas tudengeid kaamerate, statiivide ja mikrofonidega, meenus kohe me asutus.
Teised olid valdavalt väga proffid ja lobeda jutuga. Olid hästi haakuvad teemad ja mõned kavatsen kindlasti oma tööga edaspidi siduda. Mu paneel klappis temaatiliselt hästi.
Tibusid loeme kevadel, korraldaja õhtulauas avaldas, et alles vaatavad, kas, mida ja kus ettekannetest avaldada.
_____
Kohaleminek oli kah põnev: enne minekut avastasin, et hotelli kodulehte pole enam. Kirjale ei reageeritud. Nii et arvestasin võimalusega, et maandudes olen kodutu.
Lisaks ei tõmmanud mu kaardirakendus Belgia kaarti ja moblas netti pole. Kohapeal õnnestus oma aruga siiski orienteeruda, kui The Hotelist teed küsisin, ilmnes, et olin täitsa õiges suunas ja oma hotelli lähistel. Hotell ise kah kiiksuga: ruumid olid ühes majas, vastuvõtulaud ja hommikusöök teises, nii et hommikul tuli majast välja hüpata, paarkümmend meetrit mööda tänavat kalpsata ja hommikusöögiks teise majja sukelduda.
Konvekas oli hotellist 10 min jalutuse kaugusel. Tiirutamiseks kahjuks eriti aega ei jäänudki, üritus hommikust õhtuni ja õhtuti päris läbi. Korraldati ka pisike vanalinna tuur, mis jätkus kõrtsus hängimisega, aga lülitasin sel hetkel oma antisotsiaalsuse sisse ja viskasin varvast, sest järgmisel päeval oli mu ettekanne. Kahju oli küll loobuda.
_____
Eeskuju ja õppetund tulevikuks: võtta oma tööst väga väike tükk ja rääkida sellest põhjalikult, toimib paremini (nagu mitmetel oli). Eks mul oli lai haare ka teadlik valik, püüdsingi katsetada kõikida osade kokku võtmist. Kui sellise laiema pildiga taas minna, siis tuleks veel hoolega kaaluda, kuidas struktureerida, kardetavasti sellise loomingulisema loojutustamisega ei saa sel juhul minna, selleks ei jää aega.
Mahalugemise pahupooled: avakõneleja näitas läpast slaide ja tahtis tahvlist maha lugeda, aga poodiumil neid sättides lükkas oma tahvli sealt maha. Jäi küll terveks, aga sai omajagu elevust. Ettekande loojutustamise "false start" formaat meenus.
Kohvipausidel suhtlemised olid ikka lootusetud, ühes ruumis kümned inimesed üksteisest üle rääkimas on jube kakofoonia ja ma ei suutnud, põgenesin taas. Otsisin suhtlemiseks vaiksemaid hetki ja kohti. Tagantjärele tundub, et võisin imeliku mulje jätta, kuna vahepausidel tammusin ka koridoris edasi-tagasi, aga no ma tõesti ei suuda pärast tundide kaupa paigal istumist kohapeal vahtimisega jätkata, liikuda on vaja. Ühe pausi ajal lasin ka tund aega linna peal ringi, et natukegi liikuda saaks.
_____
Lennureisi mõttes oli esimene kord, kus võtsin lendamisi üsna argisena, suurt enam ei põdenud, nii et ka selles vallas success.
Lõpetuseks oli feil, et mobiilsustoetust ei saanud, kuna aruandluses olin valinud vale rahastusallika. Lõi muidugi ladva punaseks, sest juhendis ma küll nägin, et taheti lisalahtri loomist, aga süsteemis seda kuskil polnud, nii et kirjutasin siis allika kommentaari lahtrisse. Tunnistati sobimatuks. Nii et tasus sügisel vaeva näha, pabereid koostada ja raha manguda, onju. Sai siis mitterahastaja mu avaslaidil tasuta reklaami. Siin võiks olla huvitav vaidluskoht: kas rahastaja võib nõuda oma logo slaididel, kui ta tegelikult pole mulle raha veel andnud? Ja hiljem ei rahastagi. Õnneks meie asutus maksis selle siiski kinni, aga mobiilsustoetusele kulutatud ajast ja vaevast on kahju ikkagi, seda aega saanuks sisukamalt kulutada.
