Vähkresin Gervo pool nii- ja naapidi, aga und ei kuskilt, läksin siis hoopis jalutama, pole ju hea mitu kuud Edgartownis ringi vaadanud.
Linn oli esmaspäeva ööle omaselt vaikne, lausa harjumatult vaikne, ma pole nii vagusat Tallinna vanalinna vist veel näinudki. Siiski-siiski – raekojaplatsil olin just jõululinnakut ja kuuske piidlemas, et kas kukub või kukub, kui märkasin, et kuusel oli seltsiks üks kuseja. Kergendusele järgnenud rõõmukilgedest võis järeldada, et prantslane.
Vaatan nüüd kõigi linnade jõulukuuski kohe teise pilguga.
Uitasin vanalinnas edasi ja silmasin ka Musta Puudli juures samase vabaõhutegevusega hõivatud turiste, üks veel kiitis lahina taustal, et "Medieval style".
Igatahes öömaja poole vantsides ning möödaminnes narkolaksus mustlasneiut kõõritades meenus jälle meie euroseiklus, kus me mõned korrad suurlinnades parkides ööbima sattusime ja kuidas me siis ära arvata üritasime, kas kohalikud või vähemkohalikud käivad seda konkreetset flooralapikest kastmas või jaa. Lõplikku kindlust meil muidugi ses osas polnud, aga vähemalt suutsime end loogiliste argumentidega veenda ja rahulikult õiglase und magada.
No comments:
Post a Comment