Nalja tegime, tegelikult olid Signel täna kooliasjad ja ei läinud me hääletama miskit.
Eile õhtul tõmbas ilm veel kargemaks ja kui Siil öösel ühepaiku filmivaatamiselt tuppa naasis, oli ta sunnitud nohuse ja unevaeguses Signe üles ajama – virmalised olid tagasi. Ja vihaselt. Säärast möllu poleks osanud ettegi kujutada. Seni olime loetu ja (telest) nähtu põhjal eeldanud, et virmalised toimetavadki kaunis pikaldaselt, aga eileõhtused olid juba üsna lõunamaise temperamendiga. Signe keeldus siiski katusele ronimast, nii pidi Siil sinna üksinda külmetama ronima. Meenus viimati Bill Brysoni raamatust loetu, kus kirjanik oli hädas virmaliste jälgimisega, kuna tegevus käis üle terve taeva. Meil küll midagi NII võimast polnud, aga seninähtust oli see siiski ulatuslikem – kesklinna betoonkiriku kohal väänles kord kahvatuv, kord ergav spiraal, mille üks väljahargnev lint sirutus üle lahe Esja kohale. Vahel lint kustus ning alles jäid vaid üksikud tombud, mis ühtäkki salenesid ning omandasid nooljad kujud, et siis viis minuti hiljem jälle sakilise või lainja servaga roheliseks kardinaks moonduda. Sealjuures ei suutnud ka linnatuled efekti nõrgendada. Taevas oli täiesti selge, isegi Linnutee oli näha. Ja Kuu loob jälle.
Siil pikalt lõdiseda ei jäksanud ning taandus peagi tuppa voodist, teki alt aknast välja põrnitsema. Kilkasime ja lalisesime lapsikus rõõmus oma pool tundi.
Meenus kohaliku eestlase Heleri Gröönimaast räägitu: kui ta seal oli, siis sai virmalisi juba nii palju nähtud, et kui keegi tuli öösel kilkama, et virmalised-virmalised, siis ta oli vaid teki alt nohisenud, et mis värvi. Iga tavalise värvi pärast ei viitsinud enam väljagi ajada :o) Loodetavasti saame kah oma üledoosi kätte, nii et küll saab.
Argisemalt jätkates – Signe sai kooliteel natuke külmetada. Midagi hullu pole, räägib lihtsalt naljaka "peahäälega". Käisime eile ka pükse otsimas, kuna Signel on juba kaks paari maha kantud: ühed pesi väikseks ja teised kulusid katki. Nii et homme läheme ostame vist ühed väljavalitud ära.
Väike matš bürokraatiarindel kandis vilju, Siil sai täna hommikul migratsioonist meili teatega, et tal on nüüd kohalik isikukood olemas. Siin on selle nimeks "kennitala". Vastupidiselt Signe poolt varem kodulehelt väljaloetule ei pidanud Siil selle eest ka midagi maksma. Võibolla on teave kodukal aegunud, võibolla tehti näpukas, võibolla lahterdub Eesti Põhjamaaks. Kes teab. Meie surkima ei hakka, läheb veel jamaks.
Ja kodustele: Kadri/Kerly, tee emale Skype'i konto ära, siis saame helistada. Raul, Heiki või Heldy (kui tervis parasjagu lubab), teile sama palve/käsk.
Olgu olla. Heldy, pea vastu :o) Oleme mõtetes sinuga.
Islandil protestid jätkuvad, täna käisid 50 inimest Landsbankinni ees säärast müra tegemas, et pankurid ei suutnud raha kokkulugemisele keskenduda ning olid sunnitud kontori sulgema. Teemaks siis arvatavasti endiselt laenud ja kodudest ilmajäämised. Käesoleva aastaga on Reykjavíkis ligi 230 peret kodust ilma jäänud.
Meie küll neid proteste ei näinud, meie kesklinna jõudes oli rahvas juba laiali läinud ja pank endiselt kinni. Üldse oli kesklinnas harjumatult vähe rahvast, vist läks suurem osa turiste Airwavesi lõppemisega koju. Või võtab pidurahval toibumine lihtsalt natuke aega. Igatahes oli värskendav ilma manööverdamise ja slaalomita tänaval kõndida.
No comments:
Post a Comment