Grafitipäev, 11. nov, nelj

Mõte tekkis juba vähemalt kuu tagasi, aga siis oli muudki tegemist, nii et teostuseni jõudsime alles täna. Eile küsisime Mariannelt fotoka, täna hommikul pakkisime end paksult riidesse ja veeresime linnapeale.

Siil pildistas, Signe aitas objekte jahtida. Valik on täiesti subjektiivne, igasugu markeriga oma nimede vms sellise sodimine meid ei köida, need võrduvad krantside postile kusemisega a la "Fedja bõlj zdesj". Mõned pildid kukkusid sips hägusemad välja kui vaja oleks kuna lihtsalt nii kõva tuul oli. Ja sõrmed külmusid ära. Paar maalingut, mida olime varasematel rännakutel silmanud, jäid leidmata, eks aega veel äraminekuni on natuke, püüame need üles leida ja hiljem lisada.
Siil tegi suure piltide näperdamise ära, aga seivimise käigus jooksis mäkk pange ja hilistel tundidel  kõike uuesti üle käia pole kihku, seega läheb grafitisarjast esialgu väiksem jagu üles, homme ehk saavad ka kõik teised lisatud.

Esimene objekt oli kohe siinsamas Skipholti tänaval, kunstiakadeemia kangialuses ja hoovis:

 Vabandust, see oli tegelikult kunstiakadeemiale EELNEV kangialune. Nii. Nüüd tuleb kunstivärk, kangialuse vasem sein:
 ... parem:
 ... hoovist tänava poole vaadates... (tsau Signe!)
 ... autojuhtidele väike soovitus enne kohutavasse Reykjavíki liiklusesse sukeldumist...
 ... ja enne tänavale naasmist kangialuse alguses nähtav paanikavaba ning rippuva jollega vend (peegelduses kaastegevad Signe ja Siil), kliki pildil, siis saad suuremat versiooni kaeda.
Põhisiht oli siiski kesklinn. Esimene eksemplar (jajah, kehv valgus, tean, aga krt päevavalget niigi vähe, hakka nüüd veel pirtsuma):
 Mõtleks raamidest välja? Raamid pole, muide, maalitud, vaid seinale sellisena liimitud.
 Vot selle tegelase käekirja kohtab siin palju, näete veel järgmistelgi piltidel:
 Mis siin ikka kommenteerida. Tesla! noh:
 Siin tuleb nüüd jälle üks suurem kompott. Tegemist on Laugarveguri kõrval asuva noorte kunstnike hooviga. Mööda tänavat astudes ja hoovi vaadates avaneb esmalt õkva säärane vaade:
 Hoovilt tagasi Laugarveguri poole kaedes aga selline:
 Paremal:
 Ja jällegi otse ees:







 Vasakut kätt jääb säherdune pannoo. Valdav osa selles valmis Kultuuriöö käigus. Kultuuriöö ajal toimus samal hoovil loomulikult ka mitmeid kontserte. Paari neist isegi kuulasime. Natuke.
 Klõpsisin selle lähemalt kah järjepanu läbi:



Laps on koletis? Koletises peitub laps? Mida?! :o)
 Nüüüd eeelaaan Lasnamäel... Oi, tere Signe!
Räägin kohe ära kah, mis see päev veel toimus, hilisemate piltide juurde ei viitsi seda enam lisada. Tuul oli. Tugev, vastik, väsitav, külm tuul. Signel näpistas kanni kangeks, Siilil ajas silmad paiste. Kolmetunnise grafitijahi käigus. Õnneks oli Siilil piisavalt varuriideid seljakotis kaasas, et Signe (hoolimata tema vastupunnimisest) poolvägisi ära soojustada. Hiljem selgus siiski, et läkiläkist jäi väheks. Pildistamise vahepeal käisime soojenemise eesmärgil end Bonuses peesitamas. Leidsime kesklinnast veel ühe nende poe. Tuul oli nii kõva, et astudes võis jala enne selle maha jõudmist lükata kõrvale kohast, kuhu oli kavas see asetada. Üks 20ndates karkudega liipav poiss kaldus tuule jõul peaaegu kraavi.
Pangas käisime kah, Signe üritas rendiarvet tasuda, aga ei õnnestunud. Ühte limiiti sai küll juba varem tõstetud, nüüd tuleb siiski veel ka teist tõsta. Jõime siis pangas vähemalt kakaod.
Hiljem kinost koju minema hakates pakkisime Sixi juba põhjalikumalt sisse ja siis oli juba ok. Signel hakkas kõndides koguni palav. Ajah, hiinakino neljapäev oli jälle. Blue Kite e Sinine lohe. Filmitegijatel tekkis seda 90ndatel treides Hiina valitsusega kohe probleeme, miskipärast viimasele ei sobi, kui Mao ajastut tõeselt kujutatakse – igatahes keelati valmistamine ära. Tegijad aga müüsid filmiõigused jaapanlastele ning film tehti siiski valmis.
Selline taustalugu. Film ise oli üllatavalt seeditav, aga midagi uut sealt ei tulnud ja lapsele oleks tahtnud rohkem kui ühel korral siraka kuklasse tõmmata. Või kappi kinni panna.
Pealegi tuli Signel uni peale, seega kõmpisime lõppu ära ootamata koju. Kodus oli Voodi ja Soe ja Virmalised. Täna oli jälle üle keskmise aktiivsem sähmimine, kustutasime siis tule ära, külitasime voodis ja vaatasime virmalisi. Teised käisid taas kord virmalisvaatluse eesmärgil katusel huilgamas, ime et mõni selle tuulega alla ei lennanud. Jumal hoiab tudengeid.

2 comments:

Anonymous said...

Meeli olen. Noh alguses mõtlesin, et ütlen "Vähem pilte, rohkem möla!", aga postituse lõppedes läks see meelest ja tulid hoopis kunstipärasemad mõtted... Sain eile su blogiviidetest järgneva viite ja seal räägib pilusilmade asjatamisest... Et nagu nii ongi.

söör said...

"Vähem möla, pikem samm", "Sõida, aga ära mölise" – vanarahvas on kõik möla vastu. Kes olen mina, et vanemate ja targemate käsku eirata?
Käi jah teiste blogisid lugemas, siit tulevad nüüd mõnda aega ainult pildid.
Pikitud natukese mölaga.