Siil vahtis jälle pea neljani üleval, äratus oli 06.00
Lumi ikka maas, suur öö endiselt väljas. Krõmpsutasime läbi Reykjavíki talve "oma" tankla poole astuda. Siilil läks otsetee meelest ja olime sunnitud paar haaki tegema, millega kaasnes üle aia ronimine ja Signe kinda naela otsa takerdumine.
Tanklas tavapärased kohvid ja särgivahetused ning 08.45 seisame tee ääres nagu viis kopkat. Aga vot ei vea. Korra küll peatutakse, aga pakutakse vaid linnasisest liini, millest ära ütleme, ning valvame edasi. Üheksapaiku on juba natuke nagu hommikuvalgust. Ega me pikalt seista kah ei viitsi, pealegi on meil ajalimiit, millest edasi polegi suurt mõtet seista, sest Vatnajökullini jõudmine võtaks lihtsalt palju aega. Ega erilist entusiasmi pole kah.
Seega 30-45 minuti järel lööme käega ja otsustame uuesti toda poolsaart vallutama minna, mis kord pooleli jäi. Seekord läheneme teist teed mööda, millega kaasneb ka järjekordne aiaületus (vahelduseks võrkaed) ning järjekordne Signe aeda takerdumine. Seekord tagumikkupidi. Oma jõududega ta sealt tulema ei saagi, aga Siil ulatab džentelmenikäe ja päästab neiu valla. Nüüd on velvetitel juba kaks tootja poolt mitte ettenähtud auku. Aina põnevamaks läheb.
Kusjuures ilmneb, et väga palju meil viimati poolsaare tipust puudu ei jäänudki. Ahjaa, enne kaldale jõudmist suudab Siil veel külili käia ning avastame Reykjavíki disc golfi (frisbi golfi) väljaku. Siilil hakkavad käed värisema, aga millegagi neid rahustada pole, sest ketas jäi Islandile kaasa võtmata, poest pole senini ketast leidnud ja Reykjavíki frisbiklubi ta meilile vastata pole suvatsenud. See kant on muidu Gufunes i vabaaja keskuse piirkond – www.gufunes.is Jutt on kahjuks vaid islandikeelne, ingliskeelset infot leida ei suutnud.
Nojah, jõuame kaldale, põrnitseme Viðey saare suunas, kus öösiti too rahusamba prožektor põleb, ja hakkame piki kallast tagasi jalutama. Jääpurikad, koerad, ingveritee.Üsna sündmustevaeselt tatsume koju tagasi. Selline neljatunnine linnamatk siis.
Kodus vaatame Scott Pilgrim vs. The World. Soovitame.
Üldiselt peame vist realistideks hakkama ja edaspidi säärastest talvistest kaugetest hääletussihtpunktidest loobuma. (Nojah, võibolla oli häda ka selles, et polnud nädalavahetus) Pikematel sõitudel tuleb sihtida autojagamist (car pooling) ja hääletusteks valime lähemalasuvad kohad. Esjale üritaks ringi peale teha ning millalgi katsume selle kuuma jõe üles otsida, kus saab talvel supelda ja mune keeta. Korra kaalusime ka täna sinna minekut, aga rätte ja mune polnud kaasas.
No comments:
Post a Comment