Siili esimene lend. Imepisike Estonian Airi lennuk, kus pakuti ka süüa. Arlandas sadas ja oli tuuline nagu Tallinnaski, otsustasime bussisõidu kasuks. Trahviks lubame suve lõpuni ühistransporti mitte kasutada.
45 minutiga saime Uppsalasse. Kuna meie võõrustaja on veel eksamitel, jalutame kolmest seitsmeni ringi (käime katedraalis, Subway's, vahime merre suubuvas jões naljakaid paatmaju ja parvpeenraid). Terve linn on meeletult rattaid täis, juba bussilt maha tulles nägime keskjaama juures tohutut rattaparklat, ma ei kujuta ette, kuidas keegi üldse seal oma ratta üles leiab (ehk võtavadki mingi suvalise?). Ratta- ja kõnniteed on ühes, seega pead pidevalt jälgima, et valele poolele ei kaldu ja huupi ei saa teed ületada. Samas on linn mõnus tudengiasula, ja positiivse võnkega.
Vihma kallas ka seal lakkamatult, seega tõmbasime lõpuks vihmakeebid endale ja seljakottidele peale (sarnanedes "sumokellukestega") ning asusime vastutulevat rahvast lõbustavalt ühika poole taaruma.
Ukse avas Karl, Levi külaline, kes näitab meile Levi kapilaadset tuba. Me ei näe mingit võimalust, et me kõik neljakesi sinna ära mahuks, seega otsustame ühika üldise elutoa sohva kasuks (Levi tegi meist seal tukkudes pilte kah, saab ehk hiljem lisada) - tõenäoliselt küll väga magada ei saa, see on läbikäidav, suitsetamisrõdu kah kohe kõrval. Levi (Levi Türk, ungarlane, 2 aastat Prantsusmaal elanud, reisinud, ringi hääletanud) tõi Mjölki, porgandeid ja muud kraami ja lubas meile leiba küpsetada. Siis tuli ta oma rotiga, määris lusikaga saiale võid, sõi porgandit ja sinki ning jagas kõike rotiga. Nii nunnu. Küsis Eesti õlle kallidust (me tõime talle Saku originaali ja A le Coqi Specialit) ja leidis, et Rootsi oma on odavam (avastasime, et vist oli arusaamatus, sest Rootsi oma on siiski paar EEKu kallim ja lisaks ka lahjem, üle 3,5 volliseid müüakse vaid riigimonopoli System Bolageti poodides). Rott pidavat tal õlle veele eelistama.
Levil sai leib valmis. Väga hea leib. Paprikaga. Karl tegi spagette, mis ta sellest korterist leidis, mida ta täna vaatamas käis. Karl on Saksast, õppis kaheksa kuud biomehaanikat Itaalias ja tuli nüüd eksprompt Rootsi õppima. Natuke jaurasime veel (küsi lõuna-korealaselt, mis häält teeb tiiger (lauhu)) aga meie olime väsinud ja jäime juba ühest magama. Nemad jahusid oma geneetika juttu edasi. Öö oli üllatavalt rahulik, öösel ärkasin vaid ühe korra suitsul käija pärast.
No comments:
Post a Comment