2rkasime 0700. 2 tundi und. Liiklus oli elavnenud. L2ksime j2lle v2ljas6idu juurde ja p8ieldasime. Lootusetu. Tund m88dus. L6puks peatus prantsuse numbrim2rgiga Citroen. Pidi Prantsusmaale minema. Loomulikult hyppasime peale. Siilil oli Milano p2iksest kael ja silmanurgad p6lenud.
Meie pealev6tja - Aurelien, saab kuu p2rast 30. a, tantsija, akrobaat, eksmodell (http://www.lockemodels.com/view.cfm?modelID=108), nyydne moeshowde produtsent, tuli just MIlaanost sh6utegemiselt, tegelikult on Prantsusmaal vanemate juures puhkusel, t88hoolik, 10 a USAs elanud. Terve tee sai palju r22gitud. L6puks pakkus variandi, kas paneb meid Genovas maha v6i viib meid enda kanti. Valisime viimase, et n2ha Prantsuse maakanti. Ta r22kis, et on oma lapsep6lvekandi l2heduses osa lossi lisahoonetest 2ra ostnud ja nyyd teeb selles 7 kohaga v66rastemaja. Pakkus, et v6ime m6neks ajaks kylla tulla. Loomulikult n6ustusime - vajasime oma puhkusest puhkust. Saime aru, miks Saatus meid nii kaua pidurdas ja piinas - et me temaga kokku juhtuks :o)
K2isime Mont Blanci, yhte sietsmeist maailmaimest, vaatamas, eelnevalt s6itsime 11 km selle alt l2bi. Asusime m2gede vahel siuglema. Genovas pidas meid Prantsuse piirivalve kinni. Kahtlustasid Siili narkodiilerluses. Ei tea, kas ID-kaardi pildi p2rast v]i k6hnuse ja magamata v2limuse t6ttu. L2bi otsime siiski ei hakatud. J6udsime Auriliani (coucsurfing.org looja on tema s6ber, yldse on tal hullult s6pru, nagu j2rgnevatel p2evadel veenduda v6isime) kodukylla. Vanemaid kodus polnud. Olid vaid koerad ja kass. P2ike paistis j2tkuvalt kuid 6nneks palav polnud. Pigem jahedapoolne. L2ksime kirbuturule, kus ta vanemad oma tr2ni myytasid. Ema energiline jupats, kes kylaslistest 6hinasse l2ks, isa rahumeelne loikam. Meenutasid oma olemuselt ja omavaheliselt suhtluselt Signe vanemaid. S6ime grillikraami ja (loomulikult) juustu. Hiljem tagasi majas - 6nnis dush ja veel 6ndsam paaritunnine uinak. 3 tundi hiljem - tellime pizza ja l2heme j2rve22rde jalutama. Aurilian tutvustab karavaniplatse - hooajal on kylas 1000 elaniku asemel 8000. V6tame pizzad autole ja s6idame koju. Enne saame teade, et l2hedal kylas on muusikafestival. Sinna l2heme. Eelnevalt aga pizzad, Siil joob Aurelieni venna valmistatud kanget veini, Signe S6brannastub entusiastlikult ing keelt purssiva emaga. S6idame festivalile.
Pidu tekitab koduse tunde. Samad nolgid, samad noored, samad keskealised. Lihtsalt vales keeles r22givad. Keset linna on mitmed lavad, kus erineva stiili esindajad rahvast yles kytavad: tehno, rokk, hauss, trummiorkestrid, kitarristid, noorteb2ndid - k6ike.
(Pildil meie Aurelieniga, kohe näha, kes meist modell on)
Maitseme j2lle erinevaid 6llesid ja tatsume rahulikult ringi. Amsterdamist saabub rongiga Aurelieni s6ber Avo - Iisraeli p2ritolu LA'lane, t6eliselt muhe easygoing usakas. Saab k6igiga h2sti l2bi, hoolimata keelebarj22rist (j2rgmisel hommikul nt tulistab inglise keeles kilde ja hyppab Aurelieni isale kaela - viimane ei r22gi s6nagi ing k aga irvitab muhedalt ja r22gib oma prantsuse keelt). Aga ega kaua festaril olegi, meil k6igil unev6lg, mis vaja tasa teha. L2ksime tagasi majja ja oi kui magus uni tuli. Magasime 9ni - jei!
No comments:
Post a Comment