Noh, vot, oleks ju eile juba miskit kirjutanud, aga kus sa kirjutad, kui tolmu-... ptui, lumeahvid voolu ära võtavad. Näis, kas täna õhtul saab netti näppida või tuleb jälle ajaviiteks lumerõngaid kaevama minna.
Nõndaks.
Ee... kronoloogilist ja ahlhvapeedilist järjekorda siia looma ei hakka, kirjutan nii nagu erinevad mõtted pähe tulevad ja ühe hooga nad kõik kindlasti ei tule, seega täieneb nimekiri hiljem veelgi.
Jah.
Niisiis.
Kaardimaksed
Seda tahku iseloomustab ilmekalt järgnev seik – umbes kuu tagasi hakkasime taaskord Bónusesse sisenema ja õkva sissepääsu kõrval passis Punase Risti tegelinski, portatiivne makseterminal pihkus. Pikemalt lahti seletades – sularaha meil Islandil otseselt vaja ei läinudki, kõik maksed saime kaartidega tehtud ja viimastel päevadel käisime varutud pangatähti ekstra turul laiaks löömas. Vot turul vist, jah, päris igas letis kaardiga maksta ei saanud.
Internet
Sama lugu, mis Eestiski, st raamatukogudes ja kohvikutes priilt saadaval. Telklates samuti!
Raamatukogud
Meil oli tihedam kokkupuude Reykjavíki raamatukoguga, kus oli võimalik kohaliku isikukoodi olemasolul u. 1200 ISK-i eest aastane lugejakaart teha ja siis laenutada nii et küll saab. Sealjuures mitte ainult raamatuid vaid ka täitsa korralikust kogust DVD-sid, CD-sid ja LP-sid. Lisaks oli raamatukogu esikus (hiljem peasaalis) laud, kuhu inimesed võisid oma isiklikke raamatuid tuua ja teised neid sealt omakorda ära viia, mida Siil siis ka usinalt tegi. Suurem jagu raamatuid sai siiski viksilt tagasi viidud, aga mõned Dickensid, Asimovid ja kaks Islandi sõnastikku ning vestmikku vehkisime siiski sisse. Eino andke andeks, oleme vargarahvas või ei ole?
Kinod, klubid, pubid, teatrid
Ei tea, ei käinud. Ausõna, mitte kui mingit kihku polnud "pidu panna" või üldse kuhugile rahvast pungil täis ruumi trügida. Matkama või jalutama minna või kaksi kodus (virmalisi) passida oli märksa šefim :o)
Lisa: tähelepanelik lugeja (Imbi?) võib nüüd põrkima hakata, et käisite küll kinos, ja mitte vähe! Tegelikult ikka ei käinud küll, seansid toimusid Islandi ülikoolis ühes auditooriumis, halvimal juhul 40-ne, parimal juhul kümne kaasvaatajaga.
Galeriid, näitused, kontserdid jms
Noh, nagu Eestiski. Jämedalt võttes on umbes pooled tasuta. Kunstiöö raames oli terve kesklinn igasugu möllu ja kontserte täis, pea kõik jällegi tasuta. Esines väga vingeid kohalikke ja välismaa artiste. Näituste avamised on Grapevine'i sõnul (nagu Eestiski) "head kohad, kus tasuta veini juua". Sellest samast ingliskeelsest üliasjalikust ja lobeda jutuga turistilehest leiab ka igakuised näituste ja galeriide avamised. Meie olime jällegi võrdlemisi laisad, plaanitud näitustest ei jõudnud kolmandikkugi läbi käidud. See-eest on tänavadki kunsti täis, nagu võis me grafitipostituste sarjast näha. Skulptuure leiab samuti iga nurga pealt.
Kontserte ja esinemisi toimub iga päev ja igal pool, nädalavahetustel muidugi rohkem. Vahel esinetakse ka tänaval. Iceland Airwaves on muidugi teema omaette.
Keel
Inglise keelt oskad? Väga hea, rohkemat pole vajagi. Vot päris täpselt ei tea, milles (kurja)juured on (NATO, USA baasid ehk?), aga ingliskeelt räägivad Islandil vist küll kõik. Lapsed võibolla mitte, aga täiskasvanud küll – isegi mõned meid peale võtnud eakad islandlased valdasid küllaldaselt inglise keelt, et meilt Eesti majanduse ja tööstuste kohta uurida ning oma lapsepõlve lugusid heietada.
Kui plaanid pikemaks jääda, siis tasuks muidugi islandi keel ära õppida, midagi kaelamurdvat selles pole. Veebis on tasuta keeleõppeprogrammid olemas, seal saad hääldust kuulata ja ise lihtsamaid väljendeid meelde jätta ning harjutada. Isegi kui plaanid vaid nädalase visiidi teha, tasuks end mõnede hääldusreeglitega kurssi viia, sest muidu ei saa kohalik lihtsalt aru, mis kuradi "eijafjallajökulli" sa otsid. Tema jaoks on see "Eyjafjatlajökutl". Mingi väikese islandi keele häälduse spikri võin ju siia kribada:
ll - häälda tl (nt Eyjafjatlajökutl)
au - häälda öi (nt Reykjavíki kesklinna peatänav Laugavegur kõlab Löigavegur)
þ - nagu inglise keeles th (nt Þingvelliri rahvuspark kõlab Thingvetlir, mitte Pingvellir, nagu mõned eestlased kipuvad hääldama :o)
ð - jällegi nagu ing k th, aga vist teravam, me seda nüanssi päris selgeks ei saanudki
y - häälda i
Üldjuhul hääldatakse juhul, kus on mitu kaashäälikut kõrvuti, sinna "h" juurde. Tänuvormel takk fyrir on siis "tahk firir". Kusjuures nad ise sageli ei teadvustagi, et nad seda h-d hääldavad.
Samas võõrsõnu inslandikeelseks ei väänata, seega Bauhaus on ikka Bauhaus, mitte Böihöis.
Midagi oli veel, aga meelde ei tule. Võta too keeleõpe ette ;o)
Liiklus
Maanteel üsna sama, mis meil – kui lubatud on 90, siis üritatakse ikka 100, kohati 120-ga sõita. Linnas üldjuhul suunda ei näidata, mõlgitud autosid on päris palju, üksteise suhtes ilmutatakse märkimisväärset tolerantsi (pole probleemi, kui keegi keset ühesuunalist teed seisma jääb, et sõber peale võtta või kõnniteel olijaga paar sõna vahetada), jalakäija lastakse igal pool ja iga kell üle tee... kui just kiirema liiklusega teega tegemist pole :o)
Fooridel vilkumisrežiimi pole, punane ja roheline vahetuvad hoobilt.
Hääletamine
Ülihea... kuni liiklust jagub. Aga üldiselt oli pealesaamine isegi lihtsam kui Saksamaal või Poolas. Supermaasturite juhid on Islandil vist võrdsed Eesti tavamaasturite juhtidega st nemad küll naljalt peale ei võta. Meil igatahes "superjeepiga" sõita ei õnnestunud. Hooajal pidi seal ka üsna palju pöidlareisijaid liikvel olema, meie aga augustist detsembrini ühtegi nägema ei juhtunud. Ju siis olime hooajast väljas. Ja hea oligi.
Ilm
Selle kohta olime igasuguseid õuduslugusid kuulnud ja valmistusime halvimaks. Olud siiski nii hullud polnud. Ligi neljakuise sealviibimise kohta tuli võibolla üks nädal tõsist tuult (meil antaks säärase ilmaga tormihoiatus) ja kaks nädalat suuremat/väiksemat vihma või udu, kohati need tuule ja vihma päevad kattusid, seega vähem kui üks kuu sellist kehvapoolsemat ilma.
Ilm võib (aga ei pruugi) üsna kiirelt muutuda. Täiesti normaalne oli, et hommikul on paks piimjas udu, korraks viskas vihma, siis tuli päike, siis jälle udu ning lõpuks hakkas tuul lõõtsuma. Ilmateadet võid vaadata, mingil määral seda ka arvesse võtta, aga usaldada ei tasu seda kindlasti. Me läksime sellega päris mitu korda alt, jättes hääletustripi kehva ilmaennustuse tõttu ära, ning loomulikult oli terve kardetud päev päikesepaisteline.
Temperatuurid on suvel keskm max 15 soojakraadi ja talvel -15. Too miinusviisteist ei tundu eestlasele küll palju, aga kui arvestada juurde tuulefaktor, muutub see külm märksa koledamaks. Meil oli tugeva tuulega kohati ka alla -10-ne juures tunne, et miinuseid on enam kui 20 – sõrmed kohmetusid ja näolihased jahtusid nii maha, et oli raske rääkida.
Rõivad
Noh, linnas saad hakkama tavariietusega + tuulejopp ja -püksid. Matkale minnes pead aga kõigeks valmis olema, nagu matkal käies ikka. See erinevus Eestis matkamisel muidugi on, et, nagu ülevalgi mainitud sai, ei saa sa ilmaennustusega arvestada. Eestis on prognoos paari päeva lõikes ikka üsna täpne, seal mitte. Seda eriti siis, kui lähed mägedesse. Lauskmaal püsides saad suvehooajal mõne varuriidekihi ja vihmavarustusega hakkama, sügisel ja mägedesse minnes vajad aga enamat. No kes on mägedes käinud, see teab, kes ei tea, see ärgu mingu :o)
Meil näiteks "õnnestus" kõigi eelduste (st ilmateate) kohaselt päikesepaistelisel päeval ja piirkonnas kõigepealt tiheda vihma ning udu ja hiljem jämedateralise rahe kätte jääda.
Sügisesel mäeseiklusel oli Siilil seljas ja kotis: alukad, pikad alukad, teksad, tuulepüksid, vihmapüksid, froteesokid, lorpeni sokid, varusokid, 3 t-särki, pika varrukaga alussärk, puuvillane pusa, fliispusa, tuulekas, vihmajope. Jalas olid Timberlandi saapad. Need on sitad saapad, ärge neid ostke.
Ja üks fliis oleks veel võinud olla.
Riideid saab mõistliku hinna-kvaliteedi suhte ja korraliku valikuga osta enamjaolt Punasele Ristile kuuluvatest teise käe kauplustest. Valik on seal Eesti vastavate asutustega võrreldes parem.
Hinnad
Alkohol maksab palju. Keskmiselt kaks korda rohkem kui Eestis. Toiduained (nt puu-, juurviljad) on üldjuhul kolmandiku võrra kallimad, mõned asjad ka odavamad (apelsinimahl jms) kui Eestis. Üüri- ja üldse kinnisvara hinnad on u kaks korda suuremad. Kuigi on võimalik ka kesklinnas üürida täitsa mõistlikku ühetoalist korterit hinnaga 70000 ISK, mille sees on ka kommunaalkulud. Peaaegu Tallinna kesklinna üürika hind :P
Hosteleid oma kogemuse põhjal pikemaks viibimiseks ei soovita, otsige üürikas, mitmetoalist on kamba peale juba odavam pidada, kui üksi ühikat või hostelit maksta.
Igasugu tööstuskaubad (riided, jalatsid, tööriistad, matkavahendid, lauavarustus) on Eesti hindadega. Kütus on veidi kallim.
Paus. Hiljem jätkan.
...
Inimesed
Nagu inimesed ikka. Eestis on Islandist ja islandlastest (vähemalt meil) kujunenud mõnevõrra glorifitseeritud pilt. Kainestavalt mõjus kohalike uudiste lugemine – korruptsioon, vassimine, pedofiilia jne.
Isiklikul tasandil kokkupuuted olid siiski valdavalt positiivsed.
Välja arvatud nüüd asjaajamine meilitsi ja ka üldisemalt. Meilitsi oli see igatahes hämmastavalt vaevaline, eriti tüütuks võib see muutuda siis, kui oled alles Eestis ja on vaja Islandilt vastust mingile küsimusele. Kohapeal on vähemalt võimalus konkreetne inimene üles otsida ja otse suhelda.
Samas on iga riigi ja rahva juures heaks näitajaks, kui seal on lihtne hääletada. Ja Islandil see nii on.
Sildid
Silte on vähe. Seda nii tänavanurkadel kui ka matkaradadel. Mõne raja leidmisega tuleb ikka kurja vaeva näha. Üks pealevõtnud autojuht lohutas, et paar aastat tagasi oli olukord veel hullem.
Nii et matkale minnes võta gps või detailne kaart kaasa.
Söök-jook
Rämpstoitu on igal pool, see on ka kõige odavam. Kokakoolat larbitakse hämmastavates kogustes. Praeguse seisuga on Island veel kõrge elueaga esirinnas, aga ma pakun, et järgnevate põlvkondade käsi nii hästi ei käi. Burks ja pitsa ja koola on põhitoiduks.
Me üritasime enamjaolt nänni osas natuke tervislikumat liini hoida ja piirdusime pistaatsiate või kuivatatud kalaga.
Kõige odavam hot-dog on sadamas kirbuturu ees oleva parkla kõrval putkas, seal käis ka Bill Clinton söömas. Kuumkoer "with everything" maksis seal 280 ISK – "kõik" tähendab antud juhul maitsetut ketšupit, magedat sinepit ja praetud sibulahelvestega üle raputamist. Toda viimast müüakse poes karpide kaupa.
Pea kõigis kauplustes ja tanklates on olemas mikrouun, kus saad oma ostetud rämpsu kohe üles soojendada. Mõnes poes on ka lett ja kastmete-salatite valik, millega oma sööki rikastada.
Kohvikukultuur on samasugune nagu mujal põhjamaades – ostad ühe tassitäie kohvi (u 150-300 ISK) ja võid pärast oma tassi veel kaks-kolm korda tasuta täitmas käia. Kusjuures kohv on tasemel.
Kaardid
Kaartide leidmisega probleeme pole, neid saad tasuta nii raekojast kui arvukatest turismiinfobüroodest. Põhimõtteliselt on võimalik nende kaartidega oma reisimised ära teha. Võtad ühe üldkaardi ja siis hunniku piirkonnakaarte. Meil oli siiski lisaks oma üldkaart ja Lonely-Planet kaasas.
Need turismikaardid on ka siis head, kui lähed hääletama – saad kaardi tagataskus hoida ja pealevõtja käest küsida, kuhu ta läheb. Sel viisil kasutatav kaart kulub üsna kiiresti, oma 300 kooniga soetatud kaarti oleks kahju lõhkuda.
Loodus
Loodus on (meie jaoks) põhiline põhjus, miks Islandile minna. Väga hea, et fotokat kaasas polnud, muidu oleks kõikidel matkadel liikumised väga vaevaliseks kujunenud ja me polekski eriti kuskile jõudnud.
Fotograafid – lennake peale, saate omale sealt mitme aasta materjali ja ülejäänud aastad võite pühendada fotokogu sorteerimisele.
Immigrandid
Kõige rohkem on poolakaid. Neile järgnevad vist leedukad ja siis tulevad igasugu muud tegelased. Eestlasi (nii migreerunud kui lihtsalt mõneks ajaks paigale jäänuid, vt Facebooki gruppi "Islandi eestlased") oli erinevate kõlakate kohaselt keskmiselt 200.
Tänu poolakatele on võimalik saada ka Mandri-Euroopa kraami, millest paari kuu möödudes puudust tundma hakkad – must rukkileib, hapukurk, pelmeenid jne. On paar poolakate kauplust ja koguni mingi poola turg. Viimane jäi meie poolt üles otsimata, aga teised hosteli eurooplased käisid seal regulaarselt sisseoste tegemas.
Hetkel rohkem rõhutamisväärset ei meenu, kui kellelgi küsimusi tekib, siis kommentaarium on avatud :o)
