T2na miskit. Hommikul krt sadas, tegime hilise hommikus88gi ja vahtisime filmi The Contract. Siis l2ksime m8llasime natuke Aurelieni maja kallal. Siis l2ks Aurelien oma n6bu koolil6pule ja meie talle natuke hiljem j2rgi ja siis ta viis meid j2lle sinna v2iksesse linna, kus musafestival oli, et me saaks ta rendibussi sealt 2ra tuua, millega ta/me homme Pariisi s6idame. 88maja pole me seal endiselt leidnud - eks hakkab hooajaks kah vaikselt minema. Aurelienile valetame siiski, et saime 88maja, muidu rebib end veel pooleks, et meile varjualune leida. Igatahes - tuiasime Avoga koos veel linnapeal ringi, kaalusime kinnominekut kuid otsustasime siiski seda mitte teha, s6ime kirikutrepil melonit (mis Eestis on k6ik lameda maitsega) ja hakkasime koju tulema. Arlay'sse j6udes kruiisisime veel kylas ringi. Siin on ikka hunnikus neid vanu maju. K6ik on kas 11. sajandist v6i 13. sajandist. Huh.
Nyyd vaaritame suppi ja asume varsti filmi vahtima. Supi, j22tise, 6lle ja veiniga.
Mitte tingimata selles j2rjekorras.
Pilte vist ei j6uagi yles panna, sest Aurelien tuleb nii hilja koju.
Showing posts with label couchsurf. Show all posts
Showing posts with label couchsurf. Show all posts
25. juuni, neljap2ev, Arlay
Kappasime hommikul kuskile l2heduses olevasse kylla (seesama kus musafestival toimus), Aurilian otsis mingit kraami ja Avo k2is kaasas. Meie olime miskip2rast hullult v2sind ja ei viitsind muffigi teha. Yritasime uut Euroopa kaarti otsida, kuid ka siin oli vaid lahja Michelini kaart. Tuiasime keskv2ljakule tagasi, tegime A&A'ga l6una ja hiljem tegi ta meile tuuri siinses piirkonnas.
Yks koht oli n2iteks yks kuulsamaid ja kallimaid veinim2gesid - Chateau Chalon.
Kojuj6udes l2ks Aurilian panka laenu kysima ja meie hakkasime petanque'i m2ngima. Hiljem Southpark ja asjad.
Aurilian k2skis meil meelde tuletada, et kui me pyhap2eval l2heme, et ta siis meile pudeli veini kaasa annaks, et ma teda m2letaks. Nagu teda oleks kerge unustada :o) Arvatavasti joome selle veini 2ra, kui j2lle mingi eriti raske h22letuskoht tuleb. T6mmame veini sisse ja k6ik suva. Pariisi pole seni 88bimiskohti saanud kah - tundub et hooaeg on algamas ja k6ik kohad t2is v6i on k6ik v66rustajad lennus. Suva kah - saame n2dala siin puhatud ja v6ime j2lle p66sas magada.
A muide, Avo ja Aurilian on nagu vana abielupaar - k6ik see aeg kraaklevad ja bitchivad yksteise kallal aga seda on pull pealt kuulata ja ega nad ka ise seda t6siselt v6ta :o)
Yks koht oli n2iteks yks kuulsamaid ja kallimaid veinim2gesid - Chateau Chalon.
Kojuj6udes l2ks Aurilian panka laenu kysima ja meie hakkasime petanque'i m2ngima. Hiljem Southpark ja asjad.
Aurilian k2skis meil meelde tuletada, et kui me pyhap2eval l2heme, et ta siis meile pudeli veini kaasa annaks, et ma teda m2letaks. Nagu teda oleks kerge unustada :o) Arvatavasti joome selle veini 2ra, kui j2lle mingi eriti raske h22letuskoht tuleb. T6mmame veini sisse ja k6ik suva. Pariisi pole seni 88bimiskohti saanud kah - tundub et hooaeg on algamas ja k6ik kohad t2is v6i on k6ik v66rustajad lennus. Suva kah - saame n2dala siin puhatud ja v6ime j2lle p66sas magada.
A muide, Avo ja Aurilian on nagu vana abielupaar - k6ik see aeg kraaklevad ja bitchivad yksteise kallal aga seda on pull pealt kuulata ja ega nad ka ise seda t6siselt v6ta :o)
18. juuni, neljapäev, Luzern
18. juuni, neljap2ev. Pilatus-Luzern
Hommikul kohvi ja nuudlid ning j2tkame laskumist kiira-k22ra l2bi elamurajooni. Alla j6udes n2itab silt 16 km Luzern. Normaalset h22letuskohta ei leia ning sihtm2rk naeruv22rselt l2hedal kah, seega k6nnime k6rvetavas p2iksel66mas l2bi naaberasulate Luzerni. Kaks korda peatuvad t2naval autod kui me otsivate n2gudega ringi vaatame, ja annavad suuna osas juhiseid. 11-ks j6uame Luzerni raudteejaama k6rvale ja istume M2kki maha. 60 EEK happymeal. 12 l2bi saabub Lina ja me jalutame 10 minti tema poole, kus saame 6ndsalt dushi nautida ja pesu pesema panna. Selgitame, et eile k2isime m2el ja t2na oleme juba 10 km k2inud ning v2ga vist temaga linnas ringi tiirutada ei j2ksa. Lina jaoks on see ok - ta tuli just oma 6e pulmast. Peale pesu l2hme vanalinna ja sealt j2rve22rsele muruplatsile pikutama. Naised ujuma. L2heduses t6mbaad m6ned sellid kanepit. Lina r22gib Shveitsist - teenivad siin ropult. Miinimum, mille eest tema oleks n6us t88tama, oleks 200 kr tunnis. Peale keskkooli ei minda kohe ylikooli, vaid ametit 6ppima. Tema 6ppis raamatumyyjaks - 6ppida saab tasuta v6i makstakse isegi peale - viimasel aastal sai 10 000 eek kuus stippi. Ylikool on suht odav - 3 aastat sotsiaali oli u 60 000 eek. Kui Shveitsis t2naval esineda tahad, tuleb selle eest litsentsi maksta. Sotst88tajad saavad 60 000 eek. Jaanip2evast ei tea nad siin midagi. M2ngisime veits frisbit, Siil astus mesilase n6ela endale jalga ja l2ksime linnamyyri ning puusilda vaatama.
K2isime poes, ostsime tripile kvaliteetset Shveitsi kuivtoitu kaasa, sest Lina arvas, et Itaalias ja Prantsusmaal pole toit kuigipalju odavam. Varusime veel pitsav2rki kah ja l2ksime koju vaaritama. Imehea tsukiinipitsa tuli. Lobisesime veel tyhjast/t2hjast ja l6puks vaatasime koos filmi "The secret life of words" vms. Ja tuttu. M6ned yksikud unet6mbed saime sooritada, sest oli liiga palav, k2rbsed toas ja rong kihutas l2rmakalt m88da. Aga noh, v2hemalt olime kuivas, sest v2ljas sadas.
Hommikul kohvi ja nuudlid ning j2tkame laskumist kiira-k22ra l2bi elamurajooni. Alla j6udes n2itab silt 16 km Luzern. Normaalset h22letuskohta ei leia ning sihtm2rk naeruv22rselt l2hedal kah, seega k6nnime k6rvetavas p2iksel66mas l2bi naaberasulate Luzerni. Kaks korda peatuvad t2naval autod kui me otsivate n2gudega ringi vaatame, ja annavad suuna osas juhiseid. 11-ks j6uame Luzerni raudteejaama k6rvale ja istume M2kki maha. 60 EEK happymeal. 12 l2bi saabub Lina ja me jalutame 10 minti tema poole, kus saame 6ndsalt dushi nautida ja pesu pesema panna. Selgitame, et eile k2isime m2el ja t2na oleme juba 10 km k2inud ning v2ga vist temaga linnas ringi tiirutada ei j2ksa. Lina jaoks on see ok - ta tuli just oma 6e pulmast. Peale pesu l2hme vanalinna ja sealt j2rve22rsele muruplatsile pikutama. Naised ujuma. L2heduses t6mbaad m6ned sellid kanepit. Lina r22gib Shveitsist - teenivad siin ropult. Miinimum, mille eest tema oleks n6us t88tama, oleks 200 kr tunnis. Peale keskkooli ei minda kohe ylikooli, vaid ametit 6ppima. Tema 6ppis raamatumyyjaks - 6ppida saab tasuta v6i makstakse isegi peale - viimasel aastal sai 10 000 eek kuus stippi. Ylikool on suht odav - 3 aastat sotsiaali oli u 60 000 eek. Kui Shveitsis t2naval esineda tahad, tuleb selle eest litsentsi maksta. Sotst88tajad saavad 60 000 eek. Jaanip2evast ei tea nad siin midagi. M2ngisime veits frisbit, Siil astus mesilase n6ela endale jalga ja l2ksime linnamyyri ning puusilda vaatama.
K2isime poes, ostsime tripile kvaliteetset Shveitsi kuivtoitu kaasa, sest Lina arvas, et Itaalias ja Prantsusmaal pole toit kuigipalju odavam. Varusime veel pitsav2rki kah ja l2ksime koju vaaritama. Imehea tsukiinipitsa tuli. Lobisesime veel tyhjast/t2hjast ja l6puks vaatasime koos filmi "The secret life of words" vms. Ja tuttu. M6ned yksikud unet6mbed saime sooritada, sest oli liiga palav, k2rbsed toas ja rong kihutas l2rmakalt m88da. Aga noh, v2hemalt olime kuivas, sest v2ljas sadas.
16. juuni, teisipäev, Freiburg-Basel-Zürich-Luzern-Kriens-Pilatuse jalam
Hommik vihmane. 12-ks lippame koos kodinatega ylikooli juurde, anname Keilile v6tme tagasi, j2tame hyvasti ja l2heme h22letama. 2 tunni erinevate kohtade/siltide/sildita h22letuse j2rel j6uame j2reldusele, et Saksas on v2ga hea h22letada JUHUL kui leiad selle tegemiseks 6ige koha. Meil 6nnestus neljandas kohas 2 minutiga peale saada. Tudengipoiss, 12 a Opeliga, v6ttis meie silti "Basel" kui m2rki sellest, et ta peab t2na Shveitsi tankima minema - seal on see m2rksa odavam.
64 km m88dub lennates. Tema ema kah prantslane, nagu Quirinilgi. N2dalavahetusel pidavat Ska-festarile minema. Kuigi tema tankimiskoht on enne Baselit, tahab ta meid siiski linna tuua, et me paremini edasi saaks. Seda hakkas ta valusalt kahetsema ja aina murelikumalt kytusen2idikut kiikama.
Vedas - tankla tuli enne vastu, kui paak tyhjaks sai. Me l2ksime raskest h22letusest puhkama ja tankla tagaotsa istuma, kus vaid iga 10 minuti j2rel auto l2bi s6itis. Siil ei lasknud ka kivil peesitades aega raisku, vaid t6stis suvalistele autodele p8ialt. Esimese laisa viipe peale j2i juba yks paati vedav auto seisma, kuid see l2ks kahjuks Geneva j2rvele. Sealt oleks liiga tylikas Luzenri saada.
L2ksime peale 30 min puhkust v2ljas6idule h22letama. Seal tuli m88dajalutav rumeenia rekkajuht meiega itaalia/rumeenia/inglise segakeeles suhtlema. Muhe vana.
Seej2rel peatus 30 a vana ja ilus mersu, mille roolis u sama vana noormees, kes s6itis kahjuks Zyrichisse, kuid selle autoga s6idu proovimise nimel l2ksime siiski peale. Kiirteel selgus, et Signel tagaistmel polegi turvav88d. NII vana auto. Mees osutus autost huvitavamakski - terve elu elanud Austraalias, insener, vanemad p2rit Saksast. Kosis Ozist naise ja tuli Shveitsi elama, nyydseks oli Zyrichis elanud 5 n2dalat. Naine k2ib saksa k intensiivkursusel. Mees on kah tahtnud h22letades ringi reisida, kuid alates ylikoolist on vaid karj22ri teinud. Elanud Melbourne's ja Brisbane's (viimane on parema ilmaga), r22kis sealsetest myrgimadudest ja -2mblikest. Austraallased olla rahulikuma suhtumisega kui shveitslased - viimastel on koguaeg ordnund ja majareeglid. Kysis ka Eesti kohta (nagu pea k6ik pealev6tjad) - kas me keel on venekeele sarnane (sagedane kysimus) ja kuidas n6ukaaeg oli. Soovitasime tal Eestis rabas k2ia ja vanalinna kylastada - muud lihtsalt ei tulnud p2he. M2rkamatult olimegi Zyrichis, suures-suures rongijaamas (mees tegi meie kesklinna toomiseks ringi, tegelikult oleks ta otsemalt koju saanud, oo kui suureks me karmav6lg juba kasvanud on!). A muide Shveitsis on lust orienteeruda - k6ik kohad on silte t2is. Zyrichis n2gime palju juute - nunnude lokkide, habemete, kaabude, mantlitega - liikusid nii jala, ratta, autode kui mopeedidega. Habemed lehvimas.
* Signe peldikuelamus - Astud nii nais/mees peldikusse ja paned ukse lukku. Ees on kauss, seina peal prill-laud (saad vajadusel alla t6mmata). Signe ei hakanud vaeva n2gema - kykitas lihtsalt - lihtne reiet88! H2daldad 2ra ja vajutad nuppu - vesi peale! Vajutad nuppu - jookseb vesi samasse kaussi, vajutad teist - seep, k2tud pestud - vajutad nuppu - puhur.
Peegel oli ka kuskil. Igastahes keerad v2lisukse lahti - laseb kausile veelkord vee peale. Vot!
K6ndisime kohani, kust n2itas otse Luzerni ja hakkasime h22letama. Vist saime yhe tunniga hakkama - siis v6ttis meid yks shveitsipoolakas oma tutikale VW-le. Ta vanemad olla ta lapsena siia toonud. Naine olla kah poolakas ja tel r22kis poolakat aga meiega shveitsi saksat. See saksa on selline nunnu, mitte nagu p2ris vaid multikalik. Andis n6u, kust Pilatusele ronida - k6igepealt "eest" ja siis sealt "tagumisele" rajale. Pidavat vaid 3 tundi v6tma. Me hakkasime juba muretsema, mis me ylej22nud p2evaga peale hakkame. Mes viskas meid Luzerni kesklinna, kysisime hotellist kaardid ja juhendid ja hakkasime astuma. Aa, litse n2gime kah.
Igatahes m6ne minuti p2rast kostusid k6rvu kurblikud kuid ligimeelitavad bluusinoodid. Liikusime nende suunas ja n2gime j6e22rsel v2ljakul keskealist meest alpisarve puhumas (see kahemeetrine). Kahjuks l6petas ta sellega ysna varsti, lykkas pasuna teleskoobina kokku, kuid alustas india plekktrummiga. Seda soojal suve6htul vanalinnas j6ekaldal tekkinud atmosf22ri ei oska me edasi anda. Kirusime kaamera puudumist.
J2tkasime (enda arvates) m2e poole liikumist. Ysna varsti tulid meile yhel rattal vastu neiu ja noormees. Viimane hyppas meid n2hes rattalt maha ja kysis, kas me otsime k2mpimiskohta (tydruk v2ntas edasi) ning hakkas meie sihtkkohta kuuldes 6hinal seletama. Signe arvas p2rast, et kui me poleks m2ele tahntud, siis oleks ta vist koos telkimist pakkunud. T2nasime ja v6tsime juhatatud tee jalge alla. Korra yhe linnakaardi ees peatudes tuli samuti yks noormees abi pakkuma.
Pika jalutamise ja otsimise j2rel j6udsime Kriensi ja sealt edasi m2ejalamile. M2etipp n2gi 2hvardav v2lja, pilves ja vaid hotellituled kumasid sest l2bi. Mordor! :o)
Jalamil olid j2rsud n6lvad ja olematu mets. Korra pani meie k6rval heinamaal keegi ehmunult jooksu. J2nes v6i rebane. U 2330 leidsime enamv2hem ok koha, mis ei olnud liiga kaldus v6i ukus ja kus m6ned puud, kuhu mantel riputada. Samas oli matkarada otse selle k6rval ja koht hirmniiske. Siil oleks ehk edasi otsinud aga Signel oli silm juba poolkinni ja trampis zombina lihtsalt Siilil sabas. sidusime mantlid yles (j2lle uuel viisil), tegime suppi ja j2ime pooleyhest magama.
64 km m88dub lennates. Tema ema kah prantslane, nagu Quirinilgi. N2dalavahetusel pidavat Ska-festarile minema. Kuigi tema tankimiskoht on enne Baselit, tahab ta meid siiski linna tuua, et me paremini edasi saaks. Seda hakkas ta valusalt kahetsema ja aina murelikumalt kytusen2idikut kiikama.
Vedas - tankla tuli enne vastu, kui paak tyhjaks sai. Me l2ksime raskest h22letusest puhkama ja tankla tagaotsa istuma, kus vaid iga 10 minuti j2rel auto l2bi s6itis. Siil ei lasknud ka kivil peesitades aega raisku, vaid t6stis suvalistele autodele p8ialt. Esimese laisa viipe peale j2i juba yks paati vedav auto seisma, kuid see l2ks kahjuks Geneva j2rvele. Sealt oleks liiga tylikas Luzenri saada.
L2ksime peale 30 min puhkust v2ljas6idule h22letama. Seal tuli m88dajalutav rumeenia rekkajuht meiega itaalia/rumeenia/inglise segakeeles suhtlema. Muhe vana.
Seej2rel peatus 30 a vana ja ilus mersu, mille roolis u sama vana noormees, kes s6itis kahjuks Zyrichisse, kuid selle autoga s6idu proovimise nimel l2ksime siiski peale. Kiirteel selgus, et Signel tagaistmel polegi turvav88d. NII vana auto. Mees osutus autost huvitavamakski - terve elu elanud Austraalias, insener, vanemad p2rit Saksast. Kosis Ozist naise ja tuli Shveitsi elama, nyydseks oli Zyrichis elanud 5 n2dalat. Naine k2ib saksa k intensiivkursusel. Mees on kah tahtnud h22letades ringi reisida, kuid alates ylikoolist on vaid karj22ri teinud. Elanud Melbourne's ja Brisbane's (viimane on parema ilmaga), r22kis sealsetest myrgimadudest ja -2mblikest. Austraallased olla rahulikuma suhtumisega kui shveitslased - viimastel on koguaeg ordnund ja majareeglid. Kysis ka Eesti kohta (nagu pea k6ik pealev6tjad) - kas me keel on venekeele sarnane (sagedane kysimus) ja kuidas n6ukaaeg oli. Soovitasime tal Eestis rabas k2ia ja vanalinna kylastada - muud lihtsalt ei tulnud p2he. M2rkamatult olimegi Zyrichis, suures-suures rongijaamas (mees tegi meie kesklinna toomiseks ringi, tegelikult oleks ta otsemalt koju saanud, oo kui suureks me karmav6lg juba kasvanud on!). A muide Shveitsis on lust orienteeruda - k6ik kohad on silte t2is. Zyrichis n2gime palju juute - nunnude lokkide, habemete, kaabude, mantlitega - liikusid nii jala, ratta, autode kui mopeedidega. Habemed lehvimas.
* Signe peldikuelamus - Astud nii nais/mees peldikusse ja paned ukse lukku. Ees on kauss, seina peal prill-laud (saad vajadusel alla t6mmata). Signe ei hakanud vaeva n2gema - kykitas lihtsalt - lihtne reiet88! H2daldad 2ra ja vajutad nuppu - vesi peale! Vajutad nuppu - jookseb vesi samasse kaussi, vajutad teist - seep, k2tud pestud - vajutad nuppu - puhur.
Peegel oli ka kuskil. Igastahes keerad v2lisukse lahti - laseb kausile veelkord vee peale. Vot!
K6ndisime kohani, kust n2itas otse Luzerni ja hakkasime h22letama. Vist saime yhe tunniga hakkama - siis v6ttis meid yks shveitsipoolakas oma tutikale VW-le. Ta vanemad olla ta lapsena siia toonud. Naine olla kah poolakas ja tel r22kis poolakat aga meiega shveitsi saksat. See saksa on selline nunnu, mitte nagu p2ris vaid multikalik. Andis n6u, kust Pilatusele ronida - k6igepealt "eest" ja siis sealt "tagumisele" rajale. Pidavat vaid 3 tundi v6tma. Me hakkasime juba muretsema, mis me ylej22nud p2evaga peale hakkame. Mes viskas meid Luzerni kesklinna, kysisime hotellist kaardid ja juhendid ja hakkasime astuma. Aa, litse n2gime kah.
Igatahes m6ne minuti p2rast kostusid k6rvu kurblikud kuid ligimeelitavad bluusinoodid. Liikusime nende suunas ja n2gime j6e22rsel v2ljakul keskealist meest alpisarve puhumas (see kahemeetrine). Kahjuks l6petas ta sellega ysna varsti, lykkas pasuna teleskoobina kokku, kuid alustas india plekktrummiga. Seda soojal suve6htul vanalinnas j6ekaldal tekkinud atmosf22ri ei oska me edasi anda. Kirusime kaamera puudumist.
J2tkasime (enda arvates) m2e poole liikumist. Ysna varsti tulid meile yhel rattal vastu neiu ja noormees. Viimane hyppas meid n2hes rattalt maha ja kysis, kas me otsime k2mpimiskohta (tydruk v2ntas edasi) ning hakkas meie sihtkkohta kuuldes 6hinal seletama. Signe arvas p2rast, et kui me poleks m2ele tahntud, siis oleks ta vist koos telkimist pakkunud. T2nasime ja v6tsime juhatatud tee jalge alla. Korra yhe linnakaardi ees peatudes tuli samuti yks noormees abi pakkuma.
Pika jalutamise ja otsimise j2rel j6udsime Kriensi ja sealt edasi m2ejalamile. M2etipp n2gi 2hvardav v2lja, pilves ja vaid hotellituled kumasid sest l2bi. Mordor! :o)
Jalamil olid j2rsud n6lvad ja olematu mets. Korra pani meie k6rval heinamaal keegi ehmunult jooksu. J2nes v6i rebane. U 2330 leidsime enamv2hem ok koha, mis ei olnud liiga kaldus v6i ukus ja kus m6ned puud, kuhu mantel riputada. Samas oli matkarada otse selle k6rval ja koht hirmniiske. Siil oleks ehk edasi otsinud aga Signel oli silm juba poolkinni ja trampis zombina lihtsalt Siilil sabas. sidusime mantlid yles (j2lle uuel viisil), tegime suppi ja j2ime pooleyhest magama.
15. juuni, esmaspäev, Freiburg
Sajab. Siil tegi plogi, Signe tukkus. Otsisimie kautshi ja leidsime yhe inimese Luzernis, kel olid meiega h2mmastavalt sarnased huvid. Lina nimeks. P2rastl6unaks vihm taandus. L2ksime linna Keilile parmupilli otsima, kuna ta matka6htul sellest nii vaimustusse sattus. Siil oli yhte musariistapoodi varem silmanud aga nyyd me seda yles ei leidnud, tee v6i tina.
Linnas n2gime mingi demonstratsiooni algust ja seda varmalt valvama tulnud m2ruliv6mme, kes raskelt soomustatud; punkareid (keda on Freiburgis palju), pillimehi ja yhte t2navaesinejat, kes tegi klaaskuuliga trikke - kuul n2is mullina 6hus h6ljuvat ja t2iesti juhuslikult mehe osavaid s6rmi ja k2si m88da liuglevat.
K6igele lisaks 6nnestus j2lle 2ra eksida, kui Keiliga kokku saama pidime. (Yldse on meil linnas orienteerumine kuidagi pekkis, pidevalt on sassis, kus pool mis peaks olema. Keili r22kis, et Itaalias l2heb veel hullemaks, kuna need raiped ei paiguta linna kaardile p6hi-l6una asetusega, vaid lihtsalt nii, et see paremini kaardile 2ra mahuks. Veendusime ise, et jutt pidas paika.) S6ime temaga kebabi ja saatsime ylikooli, ise pidime samasse tasuta kinno minema aga kuna see osutus siiski tasuliseks, l2ksime koju. Reisij2tkuks vajaliku toidukraami haarasime kah kaasa.
88sel saime Linalt jaatava vastuse - saame tema juurde 88majale. Kyll vaid yheks 88ks, kuna yhel p2eval on ta 6e pulmas ja teisel s6idab poiska juure Prantsusmaale aga ikkagi.
Otsustasime siiski varem kohale j6uda ja Shveitsi "m2gede kuninga" e Mt Pilatuse vallutada.
Linnas n2gime mingi demonstratsiooni algust ja seda varmalt valvama tulnud m2ruliv6mme, kes raskelt soomustatud; punkareid (keda on Freiburgis palju), pillimehi ja yhte t2navaesinejat, kes tegi klaaskuuliga trikke - kuul n2is mullina 6hus h6ljuvat ja t2iesti juhuslikult mehe osavaid s6rmi ja k2si m88da liuglevat.
K6igele lisaks 6nnestus j2lle 2ra eksida, kui Keiliga kokku saama pidime. (Yldse on meil linnas orienteerumine kuidagi pekkis, pidevalt on sassis, kus pool mis peaks olema. Keili r22kis, et Itaalias l2heb veel hullemaks, kuna need raiped ei paiguta linna kaardile p6hi-l6una asetusega, vaid lihtsalt nii, et see paremini kaardile 2ra mahuks. Veendusime ise, et jutt pidas paika.) S6ime temaga kebabi ja saatsime ylikooli, ise pidime samasse tasuta kinno minema aga kuna see osutus siiski tasuliseks, l2ksime koju. Reisij2tkuks vajaliku toidukraami haarasime kah kaasa.
88sel saime Linalt jaatava vastuse - saame tema juurde 88majale. Kyll vaid yheks 88ks, kuna yhel p2eval on ta 6e pulmas ja teisel s6idab poiska juure Prantsusmaale aga ikkagi.
Otsustasime siiski varem kohale j6uda ja Shveitsi "m2gede kuninga" e Mt Pilatuse vallutada.
8. juuni, esmaspäev, Kopenhaagen
Saime vahelduseks 8 tundi magada. Ööbik märatses endiselt põõsas. Pärast putru ja kohvi ronisime uuesti tee äärde. Poole tunni pärast näkkas. Viskas meist kesklinnast 2 km kaugusele ja andis soovitusi, kuidas hiljem uuesti välja saada (metroo, Sydhavnen). Kopenhaageni teed on lapitumad, rattureid on endiselt metsikult, Siili lemmikud on kolmerattalised, millel on ees kahe ratta vahel kast, kus siis veetakse kotte, lapsi, naisi, koeri, ajalehte, puuvilju jne. Enamik rattureid kannab miskipärast mitte rattakiivrit, vaid rambisõitjate kiivrit. Võib olla korduvkasutatavuse pärast? Rattateed on kõnniteest eraldi, omal tasandil ja eraldi sõiduradade (suunavahetus nt) ja fooridega. Iga foori taga on argipäeval u sama suur hulk nagu meil keskmisel rattavõistlusel. Tohutu sagimine. Esimene siht pärast turismiinfost kesklinna kaardi saamist oli paljukuuldud Christiania. Vabalinn keset Kopenhaagenit, mis täis sitta, vohavat umbrohtu, kanaleid, kunsti, kirjut rahvast, kanepit ja uskumatuid "maju". Meie käisime seal tööpäeva hommikul, seega väga hullu sagimist polnud, enamik vist magas veel. Stockholmis me kaltsakaid ei näinud, siin neid ikka oli. Käisime linnaraamatukogus surfamas ja leidsime ka ühe võõrustaja, kes hoolimata olematust etteteatamisajast nõustus meid (2km kaugusel kesklinnast) ulualla võtma. Viskasime kotid tema juurde ja taarusime uuesti kesklinna. Linnaväljakul esinesid beatboxerid, jatsubänd ja kasinalt riietunud lastekamp, kelle laulurepertuaar ulatus pophittidest kirikulauludeni.
Peale shoppamist (Taanis on sips kallimad hinnad) ja parksurnuaias ning tiigiga pargis käimist ja frisbitamist läksime väsinult öömajja tagasi. Võõrustaja (USAst pärit tailane Tarin) meiega pikalt tegelda ei jõudnud, sest tal tuli sõber külla ja nad läksid "dumpsterdivima" (prügikastisukeldumine) :o) - ehk siis supermarketite prügikastidesse visatavaid aegunud, kuid täiesti söögikõlbulikke toiduaineid jahtima. Kaardi peal pandi sõjaplaan paika, Siil laenas neile oma rattalampi ja mindi jahile. Tarin oli väga positiivne, energiline, sõbralik ja laialdaste huvidega (meditatsioon, tai massaaz, rula, para-liuglemine Himaalajas) ning palju reisinud.
Peale shoppamist (Taanis on sips kallimad hinnad) ja parksurnuaias ning tiigiga pargis käimist ja frisbitamist läksime väsinult öömajja tagasi. Võõrustaja (USAst pärit tailane Tarin) meiega pikalt tegelda ei jõudnud, sest tal tuli sõber külla ja nad läksid "dumpsterdivima" (prügikastisukeldumine) :o) - ehk siis supermarketite prügikastidesse visatavaid aegunud, kuid täiesti söögikõlbulikke toiduaineid jahtima. Kaardi peal pandi sõjaplaan paika, Siil laenas neile oma rattalampi ja mindi jahile. Tarin oli väga positiivne, energiline, sõbralik ja laialdaste huvidega (meditatsioon, tai massaaz, rula, para-liuglemine Himaalajas) ning palju reisinud.
06. juuni, laupäev, Uppsala-Stockholm
Hommikul kell 0630, ei saanud pliite ega keedukannu tööle, võibolla on kuskil üldlüliti, mis kontrollib köögimasinaid. Võtsime dushist kuuma vett ja tegime kiirkaeraputru. 45 minutiga kõndisime Levi osutatud hääletuskohta ja saime sealt 5 minutiga Saabile, mille juht kihutas 150-ga (lubatud oli 110) Stockholmi. Tal pidi peole kiire olema, kuid see ei takistanud teda oma peokohast 12 km mööda sõitmast, et meid kesklinnas maha panna.
Kõndisime päris keskele ja avastasime turisimiinfost, et tänase Rootsi lipu päeva puhul on mitmeid üritusi ning saab tasuta kuningalossi. Käisimegi. Seal oli ka uunikumide kokkutulek (ka kiirteel nägime neid palju liikvel).
Praegu külitame Djurgardeni saarel, võtame murul päikest (kuniks seda on) kuulame rahulikku d 'n b'd ja vaatame kuidas naised sumokostüümides maadlevad. Loodame siin tasuta Põhjamaade muuseumi ja Vasa muuseumi (kus on üks uhkemaid põhjamaade laevu, mis oma esimesel sõidul põhja läks) sisse saada.
Muuseumidesse ei saanud.. Selle asemel tegime saarele (väga ilus, roheline, vaikne) ringi peale ja läksime CS grillipeole. Saime kohe väikse alggrupiga jutule, loopisime frisbit
(pildil Siili kõrval kanadalane Sam)
(nägime paari uut trikiviset, siil nüüd üritab meenutada, kuidas need käisid) ja jõime õlut. Saime nõuandeid Haraldilt, kes on Euroopas palju hääletanud ja soovituse Samilt Kanadasse tulla. Levi jõudis oma rattaga kohale. Tegime ühe grupipildi:
Kuna oli külm (frisbimäng hoidis soojas), lõpetati õueosa plaanitust varem ja kõnniti kildi kaugusele kelgriruumi pidu jätkama. Rahvas oli u 60-pealine. Saime kõvasti nõuandeid kus ja kuidas hääletada ja kuulsime muudki harivat Prahast (õlledel on mitte alkonr, vaid temp., millega see valmistati), Christianiast jne. Inimesed olid tulnud Kanadast, Kuveidist, Pakistanist, Venemaalt etc. 2300 võtsime kotid selga ja läksime grüünesse tagasi, panime telkmantlid trukkidest kokku ja tõmbasime need puude vahele katuseks. Esimene selline magamine ja edukas, vaid pinnase valik oli ebaõnnestunud - kõva, mühklik ja kaldes. Kuid midagi paremat otsida kah ei viitsinud, uni oli.
Kõndisime päris keskele ja avastasime turisimiinfost, et tänase Rootsi lipu päeva puhul on mitmeid üritusi ning saab tasuta kuningalossi. Käisimegi. Seal oli ka uunikumide kokkutulek (ka kiirteel nägime neid palju liikvel).
Praegu külitame Djurgardeni saarel, võtame murul päikest (kuniks seda on) kuulame rahulikku d 'n b'd ja vaatame kuidas naised sumokostüümides maadlevad. Loodame siin tasuta Põhjamaade muuseumi ja Vasa muuseumi (kus on üks uhkemaid põhjamaade laevu, mis oma esimesel sõidul põhja läks) sisse saada.
Muuseumidesse ei saanud.. Selle asemel tegime saarele (väga ilus, roheline, vaikne) ringi peale ja läksime CS grillipeole. Saime kohe väikse alggrupiga jutule, loopisime frisbit
(pildil Siili kõrval kanadalane Sam)
(nägime paari uut trikiviset, siil nüüd üritab meenutada, kuidas need käisid) ja jõime õlut. Saime nõuandeid Haraldilt, kes on Euroopas palju hääletanud ja soovituse Samilt Kanadasse tulla. Levi jõudis oma rattaga kohale. Tegime ühe grupipildi:
Kuna oli külm (frisbimäng hoidis soojas), lõpetati õueosa plaanitust varem ja kõnniti kildi kaugusele kelgriruumi pidu jätkama. Rahvas oli u 60-pealine. Saime kõvasti nõuandeid kus ja kuidas hääletada ja kuulsime muudki harivat Prahast (õlledel on mitte alkonr, vaid temp., millega see valmistati), Christianiast jne. Inimesed olid tulnud Kanadast, Kuveidist, Pakistanist, Venemaalt etc. 2300 võtsime kotid selga ja läksime grüünesse tagasi, panime telkmantlid trukkidest kokku ja tõmbasime need puude vahele katuseks. Esimene selline magamine ja edukas, vaid pinnase valik oli ebaõnnestunud - kõva, mühklik ja kaldes. Kuid midagi paremat otsida kah ei viitsinud, uni oli.
Subscribe to:
Posts (Atom)