Wo ein Wille ist, ist auch ein Weg

Talletan ühe mõttemõlgu.
Eesti tudengid on tõrksad välisõppijad (oli üks uuring, ma ei viitsi praegu välja otsida), protsent on muude Euroopa riikidega võrreldes masendavalt madal. Kui pärida tudengitelt nende tõrksust välisõppesse mineku kohta, siis tuuakse valdavalt põhjuseks kolm: eraelu, tööelu, kool. Ehk siis peljatakse suhteprobleeme, töökaotust ja hinnete langust.
Isikliku kogemuse põhjal panen vastukaaluks:

1) Välisõppesse ei pea üksinda minema, partneri saab kaasa võtta. Otsida näiteks kooli, kus mõlemad saavad õppida või samas linnas asuvad lähestikku koolid. Meile kah kaugsuhe ei passi, nii et oleme koos käinud nii Islandil kui ka Norras. Täitsa tehtav. Kui su kodukoolil pole lepingut mõne väliskooliga, kuhu minna tahad või millega su kaasa koolil on leping, siis saad oma kodukooli paluda nendega leping sõlmida, sa ei pea piirduma ainult Erasmuse pakutud koolidega. Nii oli meil Norraga: TTÜ-l oli üliõpilasvahetusleping NTNU ülikooliga, kuid puudus leping TÜ-ga. Tegime vastava taotluse ja sain lepingu ka TÜ ja NTNU vahel korraldatud. Polnud ka eriti keeruline. Samuti saad partneriga koostöös asjaajamist paremini korraldada, vajalikku dokumentatsiooni ühiselt jälgida ja arutada, ka ülesandeid vastavalt kummagi tugevustele jagada.
Kusjuures ei pea su kaasa ka kaasatulles tingimata õppima – Islandil käisime nii, et mina ei õppinud, Norras õppisime mõlemad, Saksamaale lähme aga nii, et Six ei õpi. Vist.

2) Pärast Norrast naasmist hakkas Six CV online'i vahenduselt järjest tööpakkumisi saama Eesti firmadelt, kes otsisid Skandinaavia kogemusega töötajaid. Nende indu ei vähendanud ka see, et Six neile ütles, et ta ju ei töötanud seal, ainult õppis. Tööturul tuleb igasugune mitmekülgsus ja massist eristumine kasuks. No kujutle end tööandja rolli – sul on pinu CV-sid, kõik on "väga motiveeritud" ja "kohanemisvõimelised" ja "õppimisvõimelised" ja "pingetaluvusega". Kuid vaid paar tükki neist on käinud välisõppes, mis tähendab seda, et ta on võimeline võõras keskkonnas pikalt hakkama saama, tal on initsiatiivi ja uudishimu, et välisõppesse minna, ta on oma silmaringi laiendanud, Eesti konnatiigist nina välja pistnud ja teises kooli-/töökultuuris end harinud. Motiveeritud, kohanenud, õppinud ja pinget talunud. Six siiski teisi tööpakkumisi vastu ei võtnud, läks oma endise tööandja juurde tagasi ja viimane oli rahul. Nii et ei jää sa oma tööst ilma.

3) Hinded ei lange kuidagi. Vastupidi, vähemalt Erasmuse raames nõutakse sult ühe semestri jooksul vaid 15 EAP täitmist. Eestisse jäädes pead sama ajaga tegema 30. Kumba nüüd raskem teha on? Pealekauba olen ma püüdnud nii rihtida, et oma vabaainete mahu jätan just välisõppe jaoks varuks, mis tähendab omakorda seda, et teoreetiliselt on sul võimalik valida vähem aineid ja kergemaid aineid. Norras võtsin küll siiski 30 EAP, aga see oli mu enda suutmatus huvitavatest ainetest loobuda (samuti Saksamaal võtsin natuke rohkem kui tingimata tarvis).

Ma siin muid välisõppega kaasnevatest plussidest ei hakka jauramagi, neid leiab Erasmuse jt lillelistest müügivoldikutest küllaga, kuigi stereotüüpsed, peavad need paljuski paika. Välisõpe on kahtlemata lisandväärtus, mida iga normaalne õppimisest ka tegelikult huvitatud üliõpilane püüdma peaks.
Selle postituse eesmärk oli näidata, et paljud tõkked on me enda välja mõeldud ja sageli olematud. Ja süsteem on sageli palju paindlikum, lahendusi on rohkem kui esmapilgul paistab.

Stippide taotlemisest peaks vist eraldi posti tegema.

Kuusk, kuuse, kusi

Vähkresin Gervo pool nii- ja naapidi, aga und ei kuskilt, läksin siis hoopis jalutama, pole ju hea mitu kuud Edgartownis ringi vaadanud.
Linn oli esmaspäeva ööle omaselt vaikne, lausa harjumatult vaikne, ma pole nii vagusat Tallinna vanalinna vist veel näinudki. Siiski-siiski – raekojaplatsil olin just jõululinnakut ja kuuske piidlemas, et kas kukub või kukub, kui märkasin, et kuusel oli seltsiks üks kuseja. Kergendusele järgnenud rõõmukilgedest võis järeldada, et prantslane.
Vaatan nüüd kõigi linnade jõulukuuski kohe teise pilguga.
Uitasin vanalinnas edasi ja silmasin ka Musta Puudli juures samase vabaõhutegevusega hõivatud turiste, üks veel kiitis lahina taustal, et "Medieval style".

Igatahes öömaja poole vantsides ning möödaminnes narkolaksus mustlasneiut kõõritades meenus jälle meie euroseiklus, kus me mõned korrad suurlinnades parkides ööbima sattusime ja kuidas me siis ära arvata üritasime, kas kohalikud või vähemkohalikud käivad seda konkreetset flooralapikest kastmas või jaa. Lõplikku kindlust meil muidugi ses osas polnud, aga vähemalt suutsime end loogiliste argumentidega veenda ja rahulikult õiglase und magada.

4. juuni, neljapäev, Tallinna lennujaamas

Minul l2ks hommikul uni 2ra juba viiest ja kuna kuuest pidime niikuinii 2rkama, et Toompeale lipuheiskamisele minna, siis ei n2inud m6tet uuesti magama j22da yritada. Hakkasin selle asemel hoopis sahmima - eile 6htul Tarvo ja Ringoga 2rasaadu6htu k2igus l2biligunenud riiete lisakuivatamine ja kottide ymberpakkimine. Kuna j2tkuvalt sajab, siis ei n2inud m6tet tosse j2lle leotada ja panime kohe pl2tad jalga.
Kuus l2bi jalutasime Toompeale, kus Raul ja Klement olid juba kohal, Milenat polnud n2ha kuid Meelit olla Raul silmanud, Gertha saabus (hilinemisega!). Passisime selle masendav/patriootliku pooltunni 2ra ja sibasime Rauli kupeesse. Apteeki ei saanudki, k6ik olid veel kinni. No ehk m2ngib ilma paari allergiatabletita v2lja.
Lennujaamas vahetasime tossud uuesti jalga, tegime registreerimise 2ra, ostsime hirmkallist kohvi ja kakaod ja siis tulime turvast l2bi. Signe lasi silma looja, Siil vahtis ETVst seepi, kuni avastas tasuta internetipukid. Midagi r66mustavat nett ei 8elnud - Rootsis sajab samamoodi kui siingi, ja sajab ka homme. Edaspidi on v2ljavaated juba helgemad.
Ringo r22kis eile ka, et Prantsusmaal olevat kohe korjeperiood ja Hispaania apelsini-nope hakkab kah varsti. Kaeme perra, ehk kogumegi sips taskuraha k2igupealt. Ringo, sa v6id siia kommentaaridesse selle 8kofarmide liidu aadressi visata. Vast v2isamegi neid kui aega yle j22b :o)
Ja nyyd kaome pardale - tsaupakaa.

(pool tundi hiljem)
Erm... lend hilineb kaks tundi (praeguse teabe kohaselt). L2ksime masendunult kohvikusse suppi helpima. Suppi l6ppedes teavitati, et meie lennurahvas saab toidutalongid. Wohoo! Uuesti s88ma. Ehk saab ka 6lle.
No ei lase Isamaa oma pinnalt 2ra, ei lase...
Ja Sandra - no loomulikult hoiab Siil Signet nigu silmatera pilpa peal. Kuni elu kallale tikutakse. Siis loevad ainult kiired s22red ja looduslik valik - tugevad j22vad ellu :oP
Siinjuures tervitused kodustele ja tellimuslooks on Apelsini Matkalaul. Ait2h!