18. juuni, neljapäev, Luzern

18. juuni, neljap2ev. Pilatus-Luzern
Hommikul kohvi ja nuudlid ning j2tkame laskumist kiira-k22ra l2bi elamurajooni. Alla j6udes n2itab silt 16 km Luzern. Normaalset h22letuskohta ei leia ning sihtm2rk naeruv22rselt l2hedal kah, seega k6nnime k6rvetavas p2iksel66mas l2bi naaberasulate Luzerni. Kaks korda peatuvad t2naval autod kui me otsivate n2gudega ringi vaatame, ja annavad suuna osas juhiseid. 11-ks j6uame Luzerni raudteejaama k6rvale ja istume M2kki maha. 60 EEK happymeal. 12 l2bi saabub Lina ja me jalutame 10 minti tema poole, kus saame 6ndsalt dushi nautida ja pesu pesema panna. Selgitame, et eile k2isime m2el ja t2na oleme juba 10 km k2inud ning v2ga vist temaga linnas ringi tiirutada ei j2ksa. Lina jaoks on see ok - ta tuli just oma 6e pulmast. Peale pesu l2hme vanalinna ja sealt j2rve22rsele muruplatsile pikutama. Naised ujuma. L2heduses t6mbaad m6ned sellid kanepit. Lina r22gib Shveitsist - teenivad siin ropult. Miinimum, mille eest tema oleks n6us t88tama, oleks 200 kr tunnis. Peale keskkooli ei minda kohe ylikooli, vaid ametit 6ppima. Tema 6ppis raamatumyyjaks - 6ppida saab tasuta v6i makstakse isegi peale - viimasel aastal sai 10 000 eek kuus stippi. Ylikool on suht odav - 3 aastat sotsiaali oli u 60 000 eek. Kui Shveitsis t2naval esineda tahad, tuleb selle eest litsentsi maksta. Sotst88tajad saavad 60 000 eek. Jaanip2evast ei tea nad siin midagi. M2ngisime veits frisbit, Siil astus mesilase n6ela endale jalga ja l2ksime linnamyyri ning puusilda vaatama.

K2isime poes, ostsime tripile kvaliteetset Shveitsi kuivtoitu kaasa, sest Lina arvas, et Itaalias ja Prantsusmaal pole toit kuigipalju odavam. Varusime veel pitsav2rki kah ja l2ksime koju vaaritama. Imehea tsukiinipitsa tuli. Lobisesime veel tyhjast/t2hjast ja l6puks vaatasime koos filmi "The secret life of words" vms. Ja tuttu. M6ned yksikud unet6mbed saime sooritada, sest oli liiga palav, k2rbsed toas ja rong kihutas l2rmakalt m88da. Aga noh, v2hemalt olime kuivas, sest v2ljas sadas.

17. juuni, kolmapäev, Mt Pilatus

17. juuni, kolmap2ev. Mt Pilatus.
2rkasime 0700 matkarajal astuvate sammude t6ttu. Pakkisime siva asjad kokku, kuna kartsime, et keegi tuleb telkimise p2rast 6iendama – see polevat siin lubatud. K6ndisime esimese pingini ja tegime seal hommikus88gi ning hambapesu. Siil ronis libedat n6lva m88da alt ojavett tooma, hiljem yles tulles avastas t2iesti ohutu raja, mida Signe hiljem n2opesuks ojale minnes kasutas.


Alustasime m2kket6usu. Kuni seiklusrajani kulges k6ik ok’lt, kui v2lja arvata see, et alguses kippus 6hust puudust tulema ja tuli pause teha ning et yks vanamees meist pidevalt m88da lippas. J2rgisime eilse poolaka ja sellesama vanamehe juhiseid ning yletasime paremalt poolt harja, et “tagant” tippu t6usta. Signe hakkas ettev6tmise edukuses kahtlema – jalad olid l2bi. Siil tahtis j2tkata. M2gi l2ks t6siselt j2rsuks.U 1700m magasime raja hargnemise maha ja j2rgisime suunda, mis l2ks aiva mudasemaks, j2rsemaks ja olematumaks. L6puks oli rada vaid aimatav ning avastasime end j2rsul n6lval m2taste kylge klammerdumas. Libisema hakkamine oleks t2hendanud peatumist “parimal” juhul 30 m kaugusel all kaljudel. Siil libastus kuid sai pidama. Tossud ei v6imalda erilist “kantimist”. Signe libastus samuti, kuid sai k2elihase 2rat6mbamise hinnaga pidama. Ka sandaalid ei kuulu soovitusliku m2gironimisvarustuse hulka. Otsustasime alla anda ja tagasi minna. Tagasi p88rdudes leidsime hargnemiskoha ja rajat2histuse. J2tkasime t6usu. Hakkasime m6tlema, et alla tulema mitte jalgsi, nagu plaanitud, vaid k8israudteega. Tee peal n2gime m2gikitsi, lund ja ojasid. Suurte seljakottidega ja t2isvarustuses v6ttis t6us kokku 7 tundi. Yleval (2300 m) oli v6imas vaade – kohati istusime pilve sees, m6ned pilved ka meist madalamal, platvormil laiutasid paksud, koledad ja/v6i l2rmakad ameerika turistid. Puhkasime pool tundi ja hakkasime j2lle laskuma, kuna me ei pidanud m6istlikuks friikin yhe k8israudtee pileti eest, mis ei aita meid isegi poole m2e peale, 20 EURi n2o pealt maksta. J6udsime uuesti 1900m peale v2ikse kiriku juurde, kus olid paralendurid, horisontaalne muruplats, lambad ja nende sitt. Otsisime natuke sitavabama koha, vahtisime lendureid ja puhkasime.

Puhkasime veel 30 min ja alustasime laskumist m88da rada, mida olid meile eelnevalt vastutulnud sakslased kasutanud. See osutus (v2hemalt Siili arvates) m2rksa lyhemaks ja kergemaks kui meie poolt t6usuks kasutatu. Seda m88da oleks ehk kotte mitte tassides t6esti v6imalik olnud 3 tunniga t6usta. Sellel polnud muda, vahepeal k2ttev6idetud k6rguse kadu ja yldse konkreetsem, mitte ligane ja libisev. Koormus oli siiski korralik – Siilil hakkas j2lle p6lv valutama, Signel aga jalad v2risema. N2gime m2lestustahvlit hukkunud masinistile ja yhte risti kalju otsas. L6puks saime rajalt maha. Vastu v2ntasid masohhistlikud ratturid, ymberringi kajasi k6rvulukustavalt lehmakellad. L2rm nagu konservitehases. Huvitav et loomakaitsjad neid 2ra ei keela – ise l2heks kyll hulluks, kui p2evotsa neid kuulama peaks. T2iendasime veevarusid (m2el olid pidevalt ojad ja veev6tukohad) ja j2tkasime laskumist m88da s6iduteed. Ei saa 8elda, et oleks v2ga kerge olnud – jalad pidid kilomeetrite kaupa r2nka pidurdust88d tegema. Korra yritasime uuesti matkarajale minna aga seal oli mudane ja Signe k2is istakile, 6nneks maandus kotile, seega said mudaseks vaid kott, Signe k2ed ja jalg. Kavas oli alla j2rveni j6uda, kuid sellest plaanist loobusime ning otsisime ideaalse koha, mis asus heinamaa ja metsa serval, k6rgel ojakaldal, vaatega j2rvele ja all sagivatele autotuledele ja asulatele. Tegime suppi. Sidusime mantlid j2lle uues stiilis puie ja okasrooside kylge ning j2ime m6hnalisel ja k6val pinnal magama. Kusjuures matkarajal k6ndides tervitasid shveitslased meid pidevalt arusaamatu fraasiga, mis k6las nagu “metsavaht” v6i “okse”. Hiljem selgus, et see on tegelikult midagi sellist nagu “goetse dir” ehk siis “kuidas l2heb”. Vot.
18. juuni, neljap2ev. Pilatuse jalam-Luzern.
Hommikul kohvi ja nuudlid ning j2tkame laskumist. Nyyd juba l2bi 22relinna eramute rajooni.

16. juuni, teisipäev, Freiburg-Basel-Zürich-Luzern-Kriens-Pilatuse jalam

Hommik vihmane. 12-ks lippame koos kodinatega ylikooli juurde, anname Keilile v6tme tagasi, j2tame hyvasti ja l2heme h22letama. 2 tunni erinevate kohtade/siltide/sildita h22letuse j2rel j6uame j2reldusele, et Saksas on v2ga hea h22letada JUHUL kui leiad selle tegemiseks 6ige koha. Meil 6nnestus neljandas kohas 2 minutiga peale saada. Tudengipoiss, 12 a Opeliga, v6ttis meie silti "Basel" kui m2rki sellest, et ta peab t2na Shveitsi tankima minema - seal on see m2rksa odavam.
64 km m88dub lennates. Tema ema kah prantslane, nagu Quirinilgi. N2dalavahetusel pidavat Ska-festarile minema. Kuigi tema tankimiskoht on enne Baselit, tahab ta meid siiski linna tuua, et me paremini edasi saaks. Seda hakkas ta valusalt kahetsema ja aina murelikumalt kytusen2idikut kiikama.
Vedas - tankla tuli enne vastu, kui paak tyhjaks sai. Me l2ksime raskest h22letusest puhkama ja tankla tagaotsa istuma, kus vaid iga 10 minuti j2rel auto l2bi s6itis. Siil ei lasknud ka kivil peesitades aega raisku, vaid t6stis suvalistele autodele p8ialt. Esimese laisa viipe peale j2i juba yks paati vedav auto seisma, kuid see l2ks kahjuks Geneva j2rvele. Sealt oleks liiga tylikas Luzenri saada.
L2ksime peale 30 min puhkust v2ljas6idule h22letama. Seal tuli m88dajalutav rumeenia rekkajuht meiega itaalia/rumeenia/inglise segakeeles suhtlema. Muhe vana.
Seej2rel peatus 30 a vana ja ilus mersu, mille roolis u sama vana noormees, kes s6itis kahjuks Zyrichisse, kuid selle autoga s6idu proovimise nimel l2ksime siiski peale. Kiirteel selgus, et Signel tagaistmel polegi turvav88d. NII vana auto. Mees osutus autost huvitavamakski - terve elu elanud Austraalias, insener, vanemad p2rit Saksast. Kosis Ozist naise ja tuli Shveitsi elama, nyydseks oli Zyrichis elanud 5 n2dalat. Naine k2ib saksa k intensiivkursusel. Mees on kah tahtnud h22letades ringi reisida, kuid alates ylikoolist on vaid karj22ri teinud. Elanud Melbourne's ja Brisbane's (viimane on parema ilmaga), r22kis sealsetest myrgimadudest ja -2mblikest. Austraallased olla rahulikuma suhtumisega kui shveitslased - viimastel on koguaeg ordnund ja majareeglid. Kysis ka Eesti kohta (nagu pea k6ik pealev6tjad) - kas me keel on venekeele sarnane (sagedane kysimus) ja kuidas n6ukaaeg oli. Soovitasime tal Eestis rabas k2ia ja vanalinna kylastada - muud lihtsalt ei tulnud p2he. M2rkamatult olimegi Zyrichis, suures-suures rongijaamas (mees tegi meie kesklinna toomiseks ringi, tegelikult oleks ta otsemalt koju saanud, oo kui suureks me karmav6lg juba kasvanud on!). A muide Shveitsis on lust orienteeruda - k6ik kohad on silte t2is. Zyrichis n2gime palju juute - nunnude lokkide, habemete, kaabude, mantlitega - liikusid nii jala, ratta, autode kui mopeedidega. Habemed lehvimas.
* Signe peldikuelamus - Astud nii nais/mees peldikusse ja paned ukse lukku. Ees on kauss, seina peal prill-laud (saad vajadusel alla t6mmata). Signe ei hakanud vaeva n2gema - kykitas lihtsalt - lihtne reiet88! H2daldad 2ra ja vajutad nuppu - vesi peale! Vajutad nuppu - jookseb vesi samasse kaussi, vajutad teist - seep, k2tud pestud - vajutad nuppu - puhur.
Peegel oli ka kuskil. Igastahes keerad v2lisukse lahti - laseb kausile veelkord vee peale. Vot!

K6ndisime kohani, kust n2itas otse Luzerni ja hakkasime h22letama. Vist saime yhe tunniga hakkama - siis v6ttis meid yks shveitsipoolakas oma tutikale VW-le. Ta vanemad olla ta lapsena siia toonud. Naine olla kah poolakas ja tel r22kis poolakat aga meiega shveitsi saksat. See saksa on selline nunnu, mitte nagu p2ris vaid multikalik. Andis n6u, kust Pilatusele ronida - k6igepealt "eest" ja siis sealt "tagumisele" rajale. Pidavat vaid 3 tundi v6tma. Me hakkasime juba muretsema, mis me ylej22nud p2evaga peale hakkame. Mes viskas meid Luzerni kesklinna, kysisime hotellist kaardid ja juhendid ja hakkasime astuma. Aa, litse n2gime kah.
Igatahes m6ne minuti p2rast kostusid k6rvu kurblikud kuid ligimeelitavad bluusinoodid. Liikusime nende suunas ja n2gime j6e22rsel v2ljakul keskealist meest alpisarve puhumas (see kahemeetrine). Kahjuks l6petas ta sellega ysna varsti, lykkas pasuna teleskoobina kokku, kuid alustas india plekktrummiga. Seda soojal suve6htul vanalinnas j6ekaldal tekkinud atmosf22ri ei oska me edasi anda. Kirusime kaamera puudumist.
J2tkasime (enda arvates) m2e poole liikumist. Ysna varsti tulid meile yhel rattal vastu neiu ja noormees. Viimane hyppas meid n2hes rattalt maha ja kysis, kas me otsime k2mpimiskohta (tydruk v2ntas edasi) ning hakkas meie sihtkkohta kuuldes 6hinal seletama. Signe arvas p2rast, et kui me poleks m2ele tahntud, siis oleks ta vist koos telkimist pakkunud. T2nasime ja v6tsime juhatatud tee jalge alla. Korra yhe linnakaardi ees peatudes tuli samuti yks noormees abi pakkuma.
Pika jalutamise ja otsimise j2rel j6udsime Kriensi ja sealt edasi m2ejalamile. M2etipp n2gi 2hvardav v2lja, pilves ja vaid hotellituled kumasid sest l2bi. Mordor! :o)
Jalamil olid j2rsud n6lvad ja olematu mets. Korra pani meie k6rval heinamaal keegi ehmunult jooksu. J2nes v6i rebane. U 2330 leidsime enamv2hem ok koha, mis ei olnud liiga kaldus v6i ukus ja kus m6ned puud, kuhu mantel riputada. Samas oli matkarada otse selle k6rval ja koht hirmniiske. Siil oleks ehk edasi otsinud aga Signel oli silm juba poolkinni ja trampis zombina lihtsalt Siilil sabas. sidusime mantlid yles (j2lle uuel viisil), tegime suppi ja j2ime pooleyhest magama.

15. juuni, esmaspäev, Freiburg

Sajab. Siil tegi plogi, Signe tukkus. Otsisimie kautshi ja leidsime yhe inimese Luzernis, kel olid meiega h2mmastavalt sarnased huvid. Lina nimeks. P2rastl6unaks vihm taandus. L2ksime linna Keilile parmupilli otsima, kuna ta matka6htul sellest nii vaimustusse sattus. Siil oli yhte musariistapoodi varem silmanud aga nyyd me seda yles ei leidnud, tee v6i tina.
Linnas n2gime mingi demonstratsiooni algust ja seda varmalt valvama tulnud m2ruliv6mme, kes raskelt soomustatud; punkareid (keda on Freiburgis palju), pillimehi ja yhte t2navaesinejat, kes tegi klaaskuuliga trikke - kuul n2is mullina 6hus h6ljuvat ja t2iesti juhuslikult mehe osavaid s6rmi ja k2si m88da liuglevat.
K6igele lisaks 6nnestus j2lle 2ra eksida, kui Keiliga kokku saama pidime. (Yldse on meil linnas orienteerumine kuidagi pekkis, pidevalt on sassis, kus pool mis peaks olema. Keili r22kis, et Itaalias l2heb veel hullemaks, kuna need raiped ei paiguta linna kaardile p6hi-l6una asetusega, vaid lihtsalt nii, et see paremini kaardile 2ra mahuks. Veendusime ise, et jutt pidas paika.) S6ime temaga kebabi ja saatsime ylikooli, ise pidime samasse tasuta kinno minema aga kuna see osutus siiski tasuliseks, l2ksime koju. Reisij2tkuks vajaliku toidukraami haarasime kah kaasa.
88sel saime Linalt jaatava vastuse - saame tema juurde 88majale. Kyll vaid yheks 88ks, kuna yhel p2eval on ta 6e pulmas ja teisel s6idab poiska juure Prantsusmaale aga ikkagi.
Otsustasime siiski varem kohale j6uda ja Shveitsi "m2gede kuninga" e Mt Pilatuse vallutada.

14. juuni, pühapäev, Schwartzwald-St. Peter

Öösel kl 03.00 ärkas Siil põit paisutava veini tõttu üles ja arvas tõsimeeli, et tal on oma kõrvakuulmisel miskit viga - mitte midagi polnud kuulda. Täielik vaikus. Köhatus kinnitas, et kuulmine on siiski korras, lihtsalt siin on öösel mäed-metsad ABSOLUUTSELT vaiksed, Siil on sellist vaikust Eestis vaid korra Maardu koobastes kogenud. Eestis on vist loomadki tööhullud, sest et öösel ikka keegi häält teeb, siin aga "ist ordnung" - tööd tehakse tööajal ja öösel kõik magavad. Siil ajas suures õhinas Signegi üles ja koos kuulati... vaikust. Poolkuu siras selga, öö oli mahe ja soe. Idataevas hahetas.
Järgmine ärkamine oli seitse läbi ning elu kees täie hooga. Peale sipelgatelt kaks korda hammustada saamist otsustasime kolida ergonoomilise kujuga lamamispingile, millest Siil Eestis veel koopia teeb.

Keetsime kohvi ja vaatasime vastasnõlval kappavaid mullikaid, jahti pidavat kulli ja võtsime roidunult päikest kuni uuesti tukk peale tuli. Pildil nähaolevat tukkumisasendit soovitame soojalt, kui patjadest puudus ja unevajadus u 1,5 tunniga piirdub.


Kui Keili ja Quirin ärkasid, tegime võileibu ning kaalusime päeva marsruuti. Kas minna tagasi või minna edasi? Otsustasime edasimineku ja võimaliku ujumise kasuks. Tegime veel grupipildi ja hakkasime astuma.


Päev oli jätkuvalt päikseline. Matkarajal tulid vahepeal ratsanikud vastu. Puud on siin Eestiga võrreldes kõrgemad ja jämedamad.

Siil pidi igatahes oma senist ettekujutust Saksamaa metsalagedusest korrigeerima.
Mõned kilomeetrid enne St Peterisse jõudmist saime ühes hobuste ja koerte ja inimeste talus veevarusid täiendada.





Rada St Peterisse laskus mööda lauget nõlva, kiiru-käärutades heinamaade vahel ja möödudes kirsipuust, mis täis küpseid marju, mida me siis ka ahnelt ahmisime.





St Peteris väga ringi ei vaadanudki, käisime korra kirikus ja otsisime kohe koha, kus istuda ja õlut juua. Kõrvaloleva restorani terrass oli selleks hea küll ja tellisime oma õlled, prae ja jäätise. Tunni aja pärast läksime hääletama, Keili ja Kürini buss pidi 10 minuti pärast tulema. Meie jõudsime pöialt vaid 5 minutit viibutada, kui peatus auto, mille juht oli siin orelit mängimas käinud ja nüüd Freiburgi suundus, et seal orel jälle (järgitulevalt bussilt) maha laadida. Teadis Eestist Tallinnat ja Arvo Pärti ning Tõnu Kaljustet ning teadis rääkida, et need kanalid Freiburgi vanalinnas pole siiski mingi eriti vinge ideega, vaid kõigest kunagi roiskvee jaoks mõeldud. Mõlemast eesti mehest pidas ka kõvasti lugu. Sõitis läbi Freiburgi mööda teed, mitte tunnelit, et meile rohkem linna näidata. No Saksas hääletamine on seni olnud lausa lust ja lillepidu. Vanalinna jõudes pakkus Siil oma kogenud mööblitassija oskusi oreliveol appi ja see pakkumine võeti peale mõningast puiklemist siiski rõõmuga vastu. Hiljem jalutasime läbi pea inimtühja ning suletud poodidega vanalinna ühikasse tagasi. Jõudsime veel natuke rõdulgi tukkuda, kui Keili jõudis kohale ja pääsesimme tuppa. Pärast üritas ta kolm korda Kürini juurde minna - esimene kord takistas tühi kõht ja kookospiimasupp, teine kord väga järsult ja täie rauaga sadama hakanud vihm. Siin pidavatki vihmad sellised olema - ei tule hoiatavat paari tiba vaid hakkab kohe kallama. Kolmas kord läks Keilil (vist) siiski õnneks.
Meie käisime tänulikult dushi all, vähendasime Keili külmkapivarusid ja vahtisime etv.ee/arhiiv 'ist U-Kraina dokut ning juutuubist Kaya Yanari Made in Germany't.

13. juuni, laup, matk Freiburgi lähedal Schwartzwaldis

Ärkasime Signega juba üheksast, panime matkaasjad kokku ja istusime ootele. Keili sms saabus lõunal. Nad olid meie magamiskavatsust tõsiselt võtnud :o)
Keili tuli varsti ka ise kohale ja läksime poodi ning turule, kus müüdi värskeid maasikaid, vaarikaid ja currywursti (Siil ei saanud viimast muidugi ostmata jätta).

Quirin jõudis kah kohale.

Läksime tema poole ja tegime hilise lõunasöögi. Startisime matkale pool neli, alustades liftiga mäenõlvale sõiduga ning jätkates jalgsi.

Pidevalt sõitis vastu hullu tempoga laskuvaid mägirattureid, samuti jalutas teisi matkajaid. Saksamaa metsades tervitatakse pidevalt vastutulijaid ja kui teed annad, siis tänatakse. Läksime Keiliga vaidlema, kas ka Eestis nii tehakse aga põmst minu kogemus ütleb, et muffigi ei öelda, isegi siis, kui sa rabas laudteel vastutulijale teed annad. Teeääres oli kohati küpseid metsmaasikaid, millele me rõõmust niutsatades peale lendasime. Hiljem Quirin selgitas, miks sakslased neid ära ei söö - siin kardetakse haigust "fuchsgrangheit" vms, mingid parasiidid, mida rebased edasi annavad ja kõiki metsa ning köögivilju tuleks pesta. No meid see ikkagi ei takistanud.
Ilm oli lihtsalt super - päike ja 23 kraadi. Keili imas vett nagu kuivatuspaber :o) Algselt lubatud 10 km matkast kujunes 15 km. 5 kilti enne lõppu käisime vaatetorni otsas, mis ehitatud 1893. aastal.
(pildil nähaolevatest tuulekates jäi meie torn paremale, meie matkasime aga vasakule, pilt on tehtud ühikarõdult kaks päeva hiljem esmaspäeval, kui juba sadas)

Pea kõikjal ümberringi on mäe otsas või nõlval tuulegeneraatorid (ja linnas ning (kiir)teede ääres olevatel lampidel, fooridel, automaatidel (majadest rääkimata) on päikesepatareid).
Lõpuks jõudsime peatuskohta - imeilus lage nõlv, kus asub kaks grilliplatsi ja üks mugav peesituspink.


Kahjuks oli meie naabriteks üks poistekari kahe isaga aga väga segavaks nad ei kujunenudki - Siil pidi vaid korra käratama, kui poisid õhtuvaikust oma moblast kostuva videolärmiga rikkuma tulid. Ümberringi on metsade ja lagendikega mäed, all orus asula(d), mägede vahel kaikuvad lehmade ja lammaste hääled ning karjakellad, heli tekitajaid endid nägime alles järgmisel hommikul. Prantsusmaa asub siinsamas kõrval. Õhtu möödus grilli, suu- ja parmupilli,

frisbi,


veini, kaardimängu ja elava vestlusega (die estnischen frauen und soweiter). Keili on Siilile küll rääkinud, et tema saksa keel on nõrk aga tegelikult tulistab ta seda täitsa korralikult. Pigem peab Siil tõdema, et tema deutsch on roostes. Signe lihtsalt kuulab ja väidab, et saab kõigest aru, lihtsalt rääkida ei tihka ning osaleb vestluses põhiliselt "Ja"-ga.
Keili sai elektrikarjuselt löögi.
Õhtul panid Keili ja Kürin oma telgi eemale metsaserva püsti, meie aga tõmbasime nõlvaservale oma telkmantlid karjamaapostide ja puude vahele katuseks. Pildil nähaolevat kinnitusviisi kasutasime siiski esimest korda, tavaliselt seome need ikka viilkatuseks.

Magama jäime aga hoopis lageda taeva alla, vaadates allolevaid asulate tulesid ja (langevaid) tähti.