2rkasime 0700 matkarajal astuvate sammude t6ttu. Pakkisime siva asjad kokku, kuna kartsime, et keegi tuleb telkimise p2rast 6iendama – see polevat siin lubatud. K6ndisime esimese pingini ja tegime seal hommikus88gi ning hambapesu. Siil ronis libedat n6lva m88da alt ojavett tooma, hiljem yles tulles avastas t2iesti ohutu raja, mida Signe hiljem n2opesuks ojale minnes kasutas.
Alustasime m2kket6usu. Kuni seiklusrajani kulges k6ik ok’lt, kui v2lja arvata see, et alguses kippus 6hust puudust tulema ja tuli pause teha ning et yks vanamees meist pidevalt m88da lippas. J2rgisime eilse poolaka ja sellesama vanamehe juhiseid ning yletasime paremalt poolt harja, et “tagant” tippu t6usta. Signe hakkas ettev6tmise edukuses kahtlema – jalad olid l2bi. Siil tahtis j2tkata. M2gi l2ks t6siselt j2rsuks.U 1700m magasime raja hargnemise maha ja j2rgisime suunda, mis l2ks aiva mudasemaks, j2rsemaks ja olematumaks. L6puks oli rada vaid aimatav ning avastasime end j2rsul n6lval m2taste kylge klammerdumas. Libisema hakkamine oleks t2hendanud peatumist “parimal” juhul 30 m kaugusel all kaljudel. Siil libastus kuid sai pidama. Tossud ei v6imalda erilist “kantimist”. Signe libastus samuti, kuid sai k2elihase 2rat6mbamise hinnaga pidama. Ka sandaalid ei kuulu soovitusliku m2gironimisvarustuse hulka. Otsustasime alla anda ja tagasi minna. Tagasi p88rdudes leidsime hargnemiskoha ja rajat2histuse. J2tkasime t6usu. Hakkasime m6tlema, et alla tulema mitte jalgsi, nagu plaanitud, vaid k8israudteega. Tee peal n2gime m2gikitsi, lund ja ojasid. Suurte seljakottidega ja t2isvarustuses v6ttis t6us kokku 7 tundi. Yleval (2300 m) oli v6imas vaade – kohati istusime pilve sees, m6ned pilved ka meist madalamal, platvormil laiutasid paksud, koledad ja/v6i l2rmakad ameerika turistid. Puhkasime pool tundi ja hakkasime j2lle laskuma, kuna me ei pidanud m6istlikuks friikin yhe k8israudtee pileti eest, mis ei aita meid isegi poole m2e peale, 20 EURi n2o pealt maksta. J6udsime uuesti 1900m peale v2ikse kiriku juurde, kus olid paralendurid, horisontaalne muruplats, lambad ja nende sitt. Otsisime natuke sitavabama koha, vahtisime lendureid ja puhkasime.
Puhkasime veel 30 min ja alustasime laskumist m88da rada, mida olid meile eelnevalt vastutulnud sakslased kasutanud. See osutus (v2hemalt Siili arvates) m2rksa lyhemaks ja kergemaks kui meie poolt t6usuks kasutatu. Seda m88da oleks ehk kotte mitte tassides t6esti v6imalik olnud 3 tunniga t6usta. Sellel polnud muda, vahepeal k2ttev6idetud k6rguse kadu ja yldse konkreetsem, mitte ligane ja libisev. Koormus oli siiski korralik – Siilil hakkas j2lle p6lv valutama, Signel aga jalad v2risema. N2gime m2lestustahvlit hukkunud masinistile ja yhte risti kalju otsas. L6puks saime rajalt maha. Vastu v2ntasid masohhistlikud ratturid, ymberringi kajasi k6rvulukustavalt lehmakellad. L2rm nagu konservitehases. Huvitav et loomakaitsjad neid 2ra ei keela – ise l2heks kyll hulluks, kui p2evotsa neid kuulama peaks. T2iendasime veevarusid (m2el olid pidevalt ojad ja veev6tukohad) ja j2tkasime laskumist m88da s6iduteed. Ei saa 8elda, et oleks v2ga kerge olnud – jalad pidid kilomeetrite kaupa r2nka pidurdust88d tegema. Korra yritasime uuesti matkarajale minna aga seal oli mudane ja Signe k2is istakile, 6nneks maandus kotile, seega said mudaseks vaid kott, Signe k2ed ja jalg. Kavas oli alla j2rveni j6uda, kuid sellest plaanist loobusime ning otsisime ideaalse koha, mis asus heinamaa ja metsa serval, k6rgel ojakaldal, vaatega j2rvele ja all sagivatele autotuledele ja asulatele. Tegime suppi. Sidusime mantlid j2lle uues stiilis puie ja okasrooside kylge ning j2ime m6hnalisel ja k6val pinnal magama. Kusjuures matkarajal k6ndides tervitasid shveitslased meid pidevalt arusaamatu fraasiga, mis k6las nagu “metsavaht” v6i “okse”. Hiljem selgus, et see on tegelikult midagi sellist nagu “goetse dir” ehk siis “kuidas l2heb”. Vot.
18. juuni, neljap2ev. Pilatuse jalam-Luzern.
Hommikul kohvi ja nuudlid ning j2tkame laskumist. Nyyd juba l2bi 22relinna eramute rajooni.
No comments:
Post a Comment