15.-17 sept, kolm-reede

Islandil on selline asutus (müüb vist raadiosaatjaid.

Signe grupikaaslaste seas tekitab "kaka" endiselt elevust.
Kolmapäeval jätkus tugev tuul, laht oli jänkusid täis. Õhtul tuul vajus ära. Signe läks lähedalasuvasse kunstikooli oma grupikaaslastega äriprojekti arendama, Siil vahtis hostelis teistega koos filmi. Korra oma toas käies avastas aknast välja vaadates imelikku hallikat triipu. Käega linnatuled ära varjates ilmnes, et hoopis roheline on. Riided käpelt selga ja katusele. Noh, olemas - virmalised. Lahe kohal mängles vaikselt. Mingit tervet taevast katvat võimast valgusmängu küll polnud aga esialgu sai suu seks küll. Helistas ka Signele, et too lahe poole vaataks, aga Signel seda võimalust polnud. Seega on seis praegu 1:0.

Kui teised välistudengid kuulsid, et virmalised väljas, tormasid kõik katusele. Pikalt seal siiski olla ei kannatanud, ilm on jahedaks läinud ja külm hakkas. Soome tüdruk rääkis, et talle küllatulnud sõbrad pididki riideid juurde ostma, sest ta rääkis neile, et siin polegi teab mis külm, aga viimastel päevadel on ta pidanud oma sõnu sööma. Õhtuti kisub ikka nullilähedale. Nad pidavat sõpradega pühapäevast kolmapäevani rendiautoga tuuritama minema. Rent on u 2000 EEK.

Pärast vaatasime filmi edasi.

Signe aga jõudis projektiaretuselt tagasi alles pool kaks öösel.

Netti pole endiselt.

Reedel toimus kõigi projektigruppide tööde esitlus. Signe grupp esines arvatavasti rahuldavalt. Mõned grupid eksisid teemast (tulevikuenergia) kaugele (noorte disainerite veebikeskkond, plastpudelitest nt riiulite ehitamiseks mõeldud ühendusjupstükk), mõned tegid maha kõiki muid alternatiivenergiaallikaid, pakkudes hoopis lainetest saadavat mehhanismi, mis aga samas on endiselt väljaarendamata ja ebatõhus. Paar tükki olid ka väga tasemel. Nii idee kui esitluse osas.
Signe grupp sai muuhulgas videoga maha – http://www.youtube.com/watch?v=ZjyV-Oo1ynI
Õhtul pidavat kunstikoolis projektigruppide lõpupidu toimuma.

Meie aga mõlgutame nädalavahetuseplaane. Vist lähemegi ilma telgita, võtame hunniku riideid kaasa – arvatavasti Eyjafjallajökulli vulkaani ja liustikku uurima.

Näkemist.

13. - 14. sept, esm-teisip.

Praeguseks suurimaks uudiseks on see, et viimased kaks päeva on tugev tuul olnud (iiliti kuni 20 m/s), esmaspäeval oli korralik hoovihm ja hostelis pole internetti.

Aa, nädalavahetusel jalutuskäigul, enne Toomasega kohtumist nägime hosteli lähistel ka filmivõtteid. Filmisid auto juures toimetavat paarikest ja kui tagasi tulime, siis autoga foori juurde jõudvat paarikest.

Esmaspäeval käis Siil enne kojuminekut Bonusest läbi ja vahetult enne poest väljumist hakkas vihma sadama. Ja tõsiselt sadama. Koguni nii tõsiselt, et üks kassapidaja jättis järjekorra teenindamise korraks pooleli ning käis väljas vihma vaatamas :o)
Lisaks vihmale tuli ka rahe, ja selleks ajaks, kui Siil sai vihmajope selga ning räästa alt välja astus, oli peatänav Laugurvegur jõeks muutunud – teepinda polnud voolava vee all näha. Islandi juhte kotib jalakäijate olemasolu veel vähem kui Eesti sohvreid, seega tuli väga ettevaatlikult seinaääri mööda hiilida. Mäest alla jõudes tekkis talve tunne. Rahe oli alla uhutud ning tee oli täiesti valge.

Varem samal päeval linna minnes tabas Siil end esimeselt tõeliselt rassistlikult mõttelt (eks niisama lõõbitud ole varemgi, aga mitte tõsiselt). Vastu tulid kaks neegrit, käekõrval neile ilmselgelt liiga väikse rattaga. Huvitav, kust nad selle varastasid...

Teisipäeval käis Siil ostupiirkonna spordipoode kammimas ja frisbit otsimas. Edutult.
Tagasitulles oli tuul juba tõusnud ja kohati olid iilid nii tugevad, et lükkasid kõnniteelt murule. Eestis oleks seepeale arvatavasti tormihoiatus ja paanikapaanika.
Koju jõudes oli ka Signe kohal. Aga nett läinud. Hostelihaldaja Karí moblale ei vasta. Nii et läksime raamatukokku.

Hiljem õhtul olime sunnitud Signe gruptiöö jaoks vajaliku materjali ära saatmiseks lähedalasuva kunstiakadeemia juures wifit püüdmas käima.

Kohaliku turistilehe Grapevine'i uuemaid ja vanemaid eksemplare lugedes kohtab kohati artiklinupukesi, kus kohalikud kritiseerivad turistide riietumist (nooremad on siin vast rohkemgi trendipeded kui Eesti omad), ning annavad soovitusi, kuidas rohkem islandlase moodi välja näha. Et matkasaapaid ei tohiks kanda ja ei ole ka vaja koguaeg täisvihmavarustuses olla, ei saja ju pidevalt.
Samas ei saa öelda, et me teab mis popilt riides oleks, aga ikkagi kõnetavad kõik meid pidevalt islandi keeles. Nii et vist ikkagi sulandume edukalt :o)

Ilmateate prognoos on esialgu positiivne (sajuta), seega mõlgutame mõtteid nädalavahetuse retke suunas. Pisike idee on seekord telk, madratsid ja magamiskotid maha jätta ning ilma magamiseta käik teha. Natuke kahtlane see on, sest kindlasti kurnab säärane käik hullumoodi ära, aga samas oleks seljakotid tunduvalt väiksemad ja kergemad. Nii ja naa. Mõtleme veel.
Välistudengid pidavat küll see pühapäev soodushinnaga 250 EEK (500 EEK on tavahind) Blue Lagooni viidama, aga me kumbki sellest hullumoodi vaimustuses pole, pigem kasutaks head ilma ringivaatamiseks. Pealegi soojas vees liguneda saab siin igalpool. Oktoobris toimuva muusikafestivali Airwaves lõpupidu pidavat samuti Blue Lagoonis aset leidma, näis, ehk satume siis sinna.

Signe saatis paar päeva tagasi oma bakatöö ära, juhendaja esialgne kommentaar oli positiivne. Nüüd jääb veel loota, et ajastasime oma tagasilennu õigeks terminiks, ning Signe saab selle detsembris kaitstud.
Siin aga saab käesoleva nädalaga Signe sagivam periood läbi ja edaspidi peaks tal igal nädalal kolm vaba päeva olema. Juba mõtleb Reykjavíkis mingi tööotsa hankimisele.

10.-12. september, reede-pühapäev

Noh, sai enne õhtut hõisatud – pärast viimast blogipostitust selgus, et Signe grupitöö jätkub ka veel nädalavahetusel, seega ei mingit matkamist. Tegelikult ilmnes, et ega ka ilm seda väga soosinud poleks, hommikud ja õhtud olid kõigil päevadel sajused. Päeval oli küll päike, aga ikkagi...

Signe kuulis grupikaaslaselt, et põmst on korteriostul hinnavahe Eestiga umbes kahekordne. Vaatasime just, et sarnane korter maksaks meil kaks korda vähem.
Samas olid nad üllatunud, et Eesti emad võivad saada KUNI 35 000 krooni emapalka. Neid on muidugi vähe... siin saavad kõik ühe puuga kas vist mingi 18 000 EEK.

Siili unegraafik hakkab jälle selliseks nihkuma, nagu too poolaasta, kui ta ainult tõlkimisega tegeles – kolm öösel magama, 11 hommikul (?) üles.

Pärast laupäeva hommikul Signe grupikaaslase elukohta saatmist avanes Siilil jälle võimalus saada kinnitus ühele teooriale. Nimelt – siin on kolepalju mõlgitud autosid. Teooria oli, et linn+hiidmaasturid=kitsas ja halva nähtavusega manööverdamine. Nii oligi. Üks maastur hakkas poolpõiki teele välja tagurdama, teine maastur peatus selle taga, kuid tagurdaja toda ei märganud ning tulemuseks oli kole ragin. Mõlema maasturi roolist hüppas kaks jahmunud ülekeskealist naisterahvast välja. Peatuja ei olnud tagurdajale vajalikku manööverdusruumi õigesti arvestanud.
Nii et siin autot parkides otsige mingi vähemalt kolmest küljest kaitstud koht või siis väga avar väljak.

Vot.

Siil proovis natuke ka interneti tööbüroode lehti lapates mõnda ametikohta leida, aga seni tulutult. Põhiliseks takistuseks on loomulikult keel – kõik lehed on islandikeelsed, haruharva satub ette mõni ingliskeelne ametinimetus ja samas on veebisõnastikud kõik puudulikud, nii et ühe sõna tõlkimiseks pead teinekord kolm sõnastikku läbi lappama. Ei saa ka öelda, et sõnastikud hirmus kasutajasõbralikud oleks.
Peab vist südame rindu võtma ja lihtsalt asutustesse sisse astuma ning tööd küsima. Ja kui küsitavas asutuses pole miskit pakkuda, siis teavad ehk kedagi soovitada, kellel oleks pakkuda.

Piletid bronnisime kah tagasisõiduks ära. Nüüd tuleb kahes osas pöidlad pihus hoida, esiteks on vahendusfirma bookinghouse kohta trip.ee-st negatiivset infot kostunud ja teiseks peame lootma, et Siilil ikkagi nii kaua siin elada lubatakse. Muidugi tagasisõidupiletite näitamine võib lubade jagajatele kindlust pakkuda, et me ei kavatse siia nende rahakoti peale sitsima jääda. Peaks vist sealt vahepeal läbi käima ja küsima, kuidas menetlemine edeneb.

Muide, tõukerattad on siin kah üsna popid. Põhiliselt küll noorema elanikkonna seas. Aga kihutatakse nendega üsna julmalt.

Ja Laugarveguril toimuva pideva kulgemise kohta saime kah reede õhtul (st öösel) ühelt pikemalt jalutuskäigult naastes huvitava näite. Tee vanalinna poolses otsas tuli meile üks vana Ford vastu, roomates tavapärasel 5–10 km/h. Jõudes mõned ristmikud edasi, sõitis see meile uuesti vastu. Tähendab, õhtuti käiaksegi lihtsalt peatänaval kruiisimas. Selge.

Laupäeva õhtul tegime kah (sajust hoolimata) ühe väikse ringi kesklinnas, arutades omavahel mingit hirmtähtsat maailma asja. Üks vastutulnud noormees pööras paarkümmend meetrit pärast meist möödumist ümber ja lippas tagasi, küsides "Kas ma kuulsin õigesti?". No eesti keel jah. Toomas töötab Reykjavíkis poole kohaga ehitusel ja poole kohaga India restoranis. Kolmandat aastat. Või on kolm aastat jäänud. Küsis kontakte. Siilil kiilus esimese hooga kinni, kas anda meil, telefoninumber või feissbukinimi :o) Signe andis kõhklematult feissbukikontakti.

Ülejäänud võõrastemajaelanikud käisid laupäeval "kuldse ringi" ekskursioonil, mille me paar nädalat varem häälega läbisime. Kõrvaltoa hispaanlasel õnnestus kuidagi sõrme vigastada. Lappis seda pühapäeva hommikul köögis, kui siil pannkooki praadima läks. Esmaspäeva hommikul aga küsis Siililt kohvi, kiskus naha/näputüki küljest ära ja valas kohvipuru peale.
Nii ravitakse siis vigastusi Hispaanias.