Eile oli esimene pikem jalutuskäik sildiga. Ei saanud enne 7 kilomeetrit sildist hoolimata peale. Siis aga võttis naaberküla lihaveiste mahekasvatajast perenaine peale. Mees õppis Tartus ajaloolaseks, naine lasteaednikuks ja siis hakkasid talu pidama.
Normaalne.
Täna omuk viisin auto Pelgu pelgupaigast Sixi tööjuure ja vantsisin Ülemiste bussipeatusse hääletama. Esialgu sildita. Peale võttis keskealine meesterahvas, kes pidi 10 km kauguselt mingit kuju tooma minema. "Vabal ajal" olla ta Tallinna Loomaaias vedurijuhiks. Viimased 22 aastat juba. Et oli kunagi idee, paneks Pirta tee ääre miniveduri lippama, aga jõudis selle ideega hoopis Mati Kaalu jutule ja tegigi ära. Sellised kirevad inimesed.
Pärast sain veel tubli 5 km tatsuda, kuni üks vaikne rokkar mu Kosele viskas. Sealt edasi veel kaks autot ja kodus ma olingi.
Kass oli oma pesast väljas ja meie voodisse kassiliivase pesa teinud. Kurat.
3 comments:
loomaaia vedurijuht? vabshee elu. selle ameti kõrval kahvatuvad isegi hirvepeletajad!
Hirvepeletajad? Ajujahi abilised? Või kus nad peletavad? Autode külge monteeritakse kah mingeid peletajaid, ma loodan, et jutt pole nendest.
aa ei, need on lihtsalt sellised valjuh22lsed inimesed, kes hirvi hirmutavad :) autode kylge neid minu teada veel monteerida ei saa. iseenesest tahaks sellist sensorit kyll hirmsasti, mis hoiataks 88sel teedel kablutavate elukate eest juba mitu minutit ette.
Post a Comment