Hommikul toppisime pesust poolniisked riided kottidesse, vohmisime viimased mustikad ja kardulad sisse ning sõitsime lennujaama. Seal järgnes veel väike sahmimine pakkidega, sest käsipagasiks mõeldud kotid olid selle tillukese lennuki jaoks pisut suurevõitu ning tuli eraldi kuhugile lennuki tahaotsa anda. Päris pagasisse ei tihanud kah pista, kaotatakse ära ja siis istume Islandil ilma riiete ja telgi ja öömajata.
Tallinna Lennujaamast startimine oli täielik deja vu - meenus eelmise aasta eurotripi algust tähistav lend. Jälle sadas vihma ja jälle oli see väike Estonian Airi lennukijunn. Raputas natuke ja Siilil oli jälle rõve Tallinna kohal ümber pöörava lennuki tiiba mööda allolevat linna vaadata. Pärast oli juba ok.
Aga seekord oli Rootsi kohal tiirutades isegi maad näha.
Arlanda lennujaamas tiksusime niisama 3 tundi, vaatasime Waynes World 2-e lõpuni ja üritasime edutult netti saada, aga seal oli WiFi tasuline.
Icelandairi lennuk oli juba tiba teisest puust - jurakas õhulaev, suurem jalaruum, ekraanid peatugedes jne. Tasuta sööki seekord ei jagatud, kõik olid juba korralike Islandi hindadega. Tõmbasime sooled sõlme ja ei ostnud miskit. Närisime nätsu ja vahtisime ilma hääleta filme. Hääleta sellepärast, et oma kõrvaklapid olid pagasikotti jäänud ja tasulisi klappe osta ei soovinud. Virgin Airis olid nt kõrvaklapid tasuta, hah!
Vaade Norra fjordidele oli lennu meelejäävaim osa. Rusuvad pilved Islandi kohal samuti. Maandudes vaatasimegi, et pekki, see ilm nüüd küll telkimist ei soosi – tõsine sadu ja korralik tuul. Reisikaaslane Marianne hakkas kah arvama, et ärge pange hullu, tulge minu tuppa magama. Ostsime tax free kauplusest veel siva Jägermeistri ja Brennevini (kohalik naps) kaasa. Sealt sai need suhtkoht normaalsete hindadega, mujal Islandil on need juba kirve raha eest saadaval.
Sõitsime Flybusi bussiga 200 EEK per nägu Keflavikist Reykjaviki. Bussijaamast asusime oma asju võõrastemajja tarima. Signe kohver hakkab vaikselt otsi andma ning rattad vist peagi küljest ära murduma, seega tassis Siil selle 18kilose kompsu 1,5 kilti käeotsas kohale. Puhh. Teepeal leidis ta 1-eurose. Jei.
Võõrastemajal oli ukse ees üks segaduses soomlanna ja ukse peal number, kuhu tuli helistada. Marianne tegigi seda ja sai üllatunud vastuse, et miks tal on aeg kokku leppimata, ja et asjaajaja jõuab alles nelja tunni pärast st 21.30. Õnneks lasid ühed sellid meid sisse. Istusime ühistuppa ja tutvusime. Poisid olid Hollandist ja Hispaaniast. Segaduses soomlanna oli aga pakkidest ilma jäänud.
Proovisime natuke oma napse. Siis aga otsustasime, et esimesel õhtul kohe võõrastemajja sisse hiilida on ehk liig-riskantne ja läheme täna siiski Reykjaviki telklaagrisse telkima. Tõstsime asjad ümber, jätsime pooled pakid Marianne hoolde ja kõndisime telkimisalale, mis on võõrastemajast u 20 min jalutuse kaugusel. Telklaager on korralik – köök, duššid, riiete ja nõude pesuvõimalused, internet, grillimiskoht, söögilauad. Lisaks on köögis kastid, kuhu inimesed enne lahkumist võivad oma toidujäägid (supipakid, makaronid, jms) jätta. Seda tasuta söögi võimalust asusime järgmine päev usinalt kasutama. Telkimiskoht maksis 100 eeku inimene. Hiljem alles turgatas, et tegelikult oleks saanudki vaid ühe inimese registreerida, vaevalt nad telki üle kontrollimas käivad, et palju seal ööbijaid on. Aga no seekord jäi pättus tegemata :o)
Lõime telgi püsti, säädsime asjad sisse ja läksime söögialasse leiba ning sprotte vitsutama.
21.00 kohaliku ja 00.00 Eesti aja järgi kerisime tuttu.
Vot.
No comments:
Post a Comment