23. august
Hommikul pani Signe kooli ja Siil läks tööbüroosse elamis- ja tööloale templit saama. Tööbüroo oli aga poolakaid pilgeni täis ja Siil ei viitsinud seal higistavate muttide ja haisvate meeste keskel passida. Selleasemel läks välja, otsis tuulevarjuse ja päikesepaistelise muruga kaetud nõlva, viskas külili ning luges viimati raamatukogust saadud John Grishami "Partnerit". Raamatukogu peasissepääsu juures on laud, kuhu inimesed võivad oma raamatud jätta, et teised inimesed neid sealt võtta saaks. Normaalne. Jälle üks asi, mis võiks ka Eestis olla.
Õhtul käisime veel kesklinnas, otsisime koha üles, kus Signe järgmine hommik kooli minema peab ning kuulasime raekojas jatsufestivali raames toimuvat kontserti. Muidu oli kõik ilus ja kena aga improvisatsioonijazz on siiski pisut vastukarva. Alati tuleb sealt muu sodi seast pärleid otsida, selleasemel et otsast lõpuni esinemist nautida. Niikui hakkab mingi mõnus liin või rütm tekkima, otsustab keegi uue suuna võtta ja kogu ilu kukub laiali. Improd võidaks siiski proovis ära teha ja rahvale võiks esitada parimat, viimistletud kraami.
Aga noh, mõnele vist meeldib, muidu neid ju ei tehtaks. Ja ega me ei pea neid kuulamas käima kah :o)
Kui juba vingumiseks läks, siis räägiks natuke liiklusest. Liiklus on (vähemalt näib nii) hullem kui Eestis. Suunatuld kasutatakse veel harvemini ja kiirust ületatakse üsna sageli. Seega igal teeületusel peab mitu korda vasemale-paremale ja soovitavalt ka seljataha vaatama. Nende megamaasturite alla eriti jääda ei taha.
No comments:
Post a Comment