Signel hakkas jahe ja Siilil oli juurikas p-s. 0600-st kolisime põõsast välja lagendikule päikese kätte suppi ja kohvi keetma ja magama.
(2130, Kopenhaagen) Peale sööki ja väikest tukastust kõndisime läbi Södermalmi, otsides vett, peldikut, süüa ja kaarti, mis näitaks enamat kui Stockholmi kesklinna ning ka rohkem Rootsit kui meie Euroopa kaart. Leidsime need kõik (Mäkdoonalds 24h, bensukast kaart, poest vesi ja söögivarud ning tasuline peldik). Suts peale Liljeholmenit saime ühe tankla kõrval autole, mille juht ütles, et halb hääletuskoht oli. Ise võttis meid 5 mindiga peale :o) Viskas meid Södertälje (paarkend kilti edasi) tanklasse ja soovitas veokaid hääletada. Veokaid põld. Olid vaid sõiduautod, mille elanikud meid kas kivinägudega ignoreerisid või siis lehvitasid. Peale poolt tundi DENMARK sildiga hääletamist mõtlesime, et ehk on see tõesti liigoptimistlik (620 km) ja kirjutasime NORRKÖPING, kuna Harald eilselt peolt soovitas mitte lähemale hääletada, sest sealt olla raske edasi saada. Seisime oma sildiga ja naljatlesime, et nüüd ei võta need peale, kes Taani lähevad. 1 tunni järel hakkasime mõtlema, et peaks vist sildi hülgama ja ikkagi pöidlaga hääletama. Otsustasime enne veel ühe auto (täis autod ei lugenud) ära oodata. Siis jalutas meie juurde mees, kes oli 15 minutit tanklas oma pisibussi kapoti all sahkerdanud, ja ütles, et sõidab küll kaugemale aga et viskab meid ära. Me küsisime, et kuhu ta siis ise sõidab. Ta vastas, et Taani :o) ja sealt Saksa! Oh seda Õnne meie õuel! Signe hakkaski juba päikses ära praadima. Hüppasime bussi.
Selgus, et mehe huvid Saksa minemisel, olid (eestlaste jaoks) sips ebatavalised. (Vahemärkus: Ahto, sa valetasid, ei ole midagi, et Rootsis kulgevad kõik kiiruspiirangu sees või isegi alla selle, teedel käib sihuke rallimine, et anna olla, me nägime korra Smarti, mis pani vähemalt 150-ga, ime et lendu ei läinud). Nimelt läks ta Saksa, et sealt Rootsi õlle tuua. Saksamaal on õlu odavam, Rootsis aga kõvasti maksustatud. Seega sõidabki mees no nii kuu skorra Saksa, et seal 100 kasti rootsi õllega tagasi tulla. Autojuht arvas ka ise, et ta on alkohoolik. No arusaadavalt ei tarbi ta seda kõike üksi, vaid jagab väikese vahekasuga sõpradele. Igatahes oli väga muhe 7-tunnine sõit (kui Siili valutav perse välja arvata, tal pole ju seal pekipolstrit). Mehega (keskealine sadamatöötaja) sai jahutud igasugu teemadel: motikatest, uunikumidest (siil sai muidugi oma Minist rääkida ja mees polnud ka tunnustusega kitsi), juhil oli endal praegu 50ndate bmw tsikkel ja kunagi oli ka Siili unistuste auto 60-ndate Citroen olnud, pikalt räägiti loomadest - jutt sai alguse põtradest, kuna ühe asula sildil oli põdrapilt ja seal pidavat saksa turiste põtradega hullutama. Põdrad tassidel, lipsudel, alukatel, kempsupaberil. Järgnes jutt sakslastest, kelle kollast autot põdrad ühes loomapargis lakkuma hakkasid, kuna ka neid toitvatel talitajatel olla kollased autod. Ehmunud sakslaste nägusid oskas meie heategija väga veenvalt imiteerida. Siis tuli möödaminnes juttu tema nõbu abikaasast, kes suurepäraselt koristab ja puid lõhub. Korra käis ka tiigripuuris tiigrit paitamas. Ahjaa - see mees oli pime ;o) Kunagi kui me bussijuht Hollandis käis, kuulis ta iga päeva alguses raadiost uudistest, kus parasjagu kanepikilo kui palju maksab. Tema naine on kirglik kalamees, kes oma meest vastutahtsi kaasa veab - mehe ülesandeks on sõlme läinud õngenööre harutada. Mees ise kalastamist ei armasta.
Igatahes kell 2100 olime silla ületanud, tunneli läbinud ja otsapidi Kopenhaageni serval ning jätsime mehega hüvasti. Kõndisime kiirteed mööda edasi ristmikule, kust homme edasi hääletame. Täna pöörasime aga teekõrvale, vallist üles, puude-põõsaste vahele. Siil pani paljajalu läbi märja heina (sadas enne päris korralikult) kolmanda põõsasaluni. Murdsime sinna sisse, leidsime pisikese lagendiku ja lõime laagri püsti. Ööbisk, kurask, kolis naaberpõõsasse laksutama.
No comments:
Post a Comment