28. juuni, pühapäev. Arlay-Pariis-Charles de Gaulle lennujaam

Ärkasime kell 0500. Vitsutame kered valusalt täis, mine tea, millal jälle miskit normaalset hamba alla saab. Tukume. 0545 ärkab Aurelien, kes jõudis koju vaid paar tundi varem. 0615 sõidame välja. Aurelienil on dvdpleier kaasas, vaatame sõidu ajal King-Kongi, korra sõidab ka Aurelien sellepärast teelt peaaegu välja. Film on enamvähem ok, ümbritsev aga enam kui ok - päiksetõus, udulaamad, viinamäed ja põllud ja armsad Prantsuse külad. Saabume Pariisi plaanitust varem - 1030. Hakkame kesklinna servast tsentrumi poole matkama. Huupi. Mingit aimdust kohati üleval olevatest kaartidest saame aga väga täpselt ei liigu me sellegipoolest - mõned liigsed haagid ja käänud tulevad sisse. Pariisis on Mäki peldiku külastamine tasuta. Jess. Kuseme ja peseme.
Edasi.
(Plätud POLE head linnamatka jalatsid. Siilijalad õhtuks villis).
No turistikas - Louvre, Triumfikaar, Eiffel, Notre Dame, metroo. Kuhugi otseselt sisse või otsa ei lähe (va metroo). Palavus on kole. Õhk ei liigu. Linn eriti positiivset muljet ei jäta - algusest lõpuni on kõik kohad räpased, otseselt sitased, või haisevad kuse järele. Ok, vahepeal mõni puhtam lõik kah (peamised shopingutänavad) aga üldmulje on siiski räpane. Kindlasti on Pariisis ka hubasemaid ja ilusamaid kohti aga no kurat, kui isegi kesklinna ei suudeta puhtana hoida (getot samuti), siis... Stockholm oli ikka väga viks ja korralik.
Kuna on pühapäev, siis on pea kõik poed kinni, mõni üksik pisiputka on lahti. Tangime igal võimalusel jogurtit. Eiffeli ümbrus on rahvast täis, torni all on vabshee miski prasdnik käigus - metsik summ, rahvas huilgab kohati. Kõrvalolevast muruseltskonnast kostuv lausekatke selgitab, et tegemist miskise Michael Jacksoni (mälestus)üritusega. Hakates sealt ära liikuma, läheb ka lõpuks täismölluks - kostub Billy Jean ja rahvas pröökab kõikseaeg.
Aurelien andis meile kummalegi ühe metroopileti, mida kasutame selleks, et sips jalavaeva säästa ja võimalikult linnapiirile saada. Metroo kah erilist muljet ei jäta, Siili jaoks esimene kord, vagunid nagu vagunid ikka, liiguvad aeglaselt, peatused on ebasüstemaatiliselt kord korralikud, kord lagastatud või vabshee vaat' et vaid ühe pirniga valgustatud. Nagu koopad.
Metroost väljume kuskil Pariisi serval. Asume hääletuskohta otsima. Viidad osutavad meile sobivat suunda, kuid paarist autost vihjatakse, et ikka väga vales kohas oleme - siit sõidavad kõik Pariisi poole. Tiirutame, otsime, eksleme (vahepeal nägime ka teist hääletajat(hääletas samuti Lille poole), esimest nägime keset Saksat), lööme sellele kohale käega, liigume järgmise kiirtee pealesõidu poole, mõlemad läbi nagu lätirahad. Ümber on geto, rahvas põhiliselt moslemid. Otsustame kiirteeideest loobuda ja võtta hoopis selle paralleeltee. Aurelien rääkis kah juba varem, et kuna Prantsusmaal on enamus kiirteid tasulised, siis eelistabki rahvas üldse nende kõrval- või paralleelteid. Jätkame linnast välja matkamist. Ümbrus muutub juba inimlikumaks, nagu tsiviliseeritud Lasnamägi vms. Ühe pargilaadse roheluslapi kõrval väsime päris ära. Kell on 2100. Otsustame selles kohas hämardumiseni proovida ja siis üle aia sinna rohelusse ööbima ronida. Hääletamise käigus ilmneb, et säärane tegevus (üle aia sinna ja sealt välja ronimine) on kohalike seas popp tegevus - näeme paari kalkarit sisse ja mitmeid õhetavaid ja rahuloleva näoga paarikesi välja ronimas. No selge.
Siiski seal ööbima ei pea - üks hetk peatub mahtuniversaal keskealise umbprantslase paariga. Tükk aega on raskusi enda sihi selgitamisega. Pidevalt näitavad meile kaardi pealt suunda, kust me juba tuleme. Lõpuks vist saavad siiski aru, et tahame teises suunas liikuda. Mainib mingit 10 km. No seegi miskit, saame ehk linnast väljagi. Tee peal hakkab Charles de Gaulle'i lennujaamast rääkima. No veel parem - see viib meid jälle kiirteele ja sealt peaks pealeminejaid jalaga segada olema. Nõustume. Lennujaam on vist metsikult suur - näib omaette linnana, igasse terminali läheb eraldi tee. Prantslase pärimise peale laseme end huupi esimesse terminali visata. Kaalume ka seal ööbimist aga ei tihka - piirdume jälle kusimise/kasimisega ja laatsume teed mööda kiirtee poole, kusagile teed ääristava müravalli ja aia vahele. Nõgestesse. Naabriks olev pärnapuu piserdab ööläbi meid magusa mahlaga.

2 comments:

lapisk said...

Haha! Pariis on suur ja must jah. Sellepärast ma seal oktoobris käingi ;D Ja lennujaam on väidetavalt üks jubedamaid üldse ja seal ööbimist ei soovita keegi.

söör said...

Kusjuures see lennujaama osa oli seal esinenud reklaami kohaselt värskelt renoveeritud. Ja nägi täitsa ok välja kah. Siiski tundus väljas magamine mõistlikum kui võimalik turvameeste või koristajatega kemplemine :o)